Martin Kala: jutud apartheidist Prantsusmaal on üle pingutatud
Euroopa Ajalehtede Liidu õigusnõunik Martin Kala ütles, et Prantsumaa peaministri Manuel Vallsi väljaütlemine, mille kohaselt valitseb riigis territoriaalne, sotsiaalne ja etniline apartheid, on tugevalt üle paisutatud.
Valls ütles eile, et tuleks mõelda kõikidele lõhedele ja pingetele, mis on kogunud end juba liiga kaua ja millest liiga vähe räägitakse. Ta täpsustas, et pidas silmas territoriaalset, sotsiaalset ja etnilist apartheidi Prantsusmaal.
"Siin on tegemist ilmselge liialdusega," ütles Kala Vikerraadio saates "Uudis +"
Ta tunnistas, et kindlasti ulatuvad viimase aja sündmused, eriti Charlie Hebdo terrorirünnakud "multi-kulti" probleemideni. "Prantsusmaal on teatud teemadering, mida ei ole tahetud viimasel paarkümmend aastat puudutada. Seda hirmu tõttu, et sellega võidakse anda julgustav tõuge paremäärmuslusele," sõnas mees.
Kala nentis, et probleemid eksisteerivad, aga kujund ringtee sees asuvast rikkast Pariisist ja selle äärelinnadest, kus pidevalt autosid süüdatakse, ei ole enam tõsi. Ta lisas, et iga maailma suurlinna mõnes äärelinnas võib olla tavapärasest rohkem kuritegevust ja Pariis pole seetõttu ainus.
Kala selgitas tausta, et Prantsusmaal kasutusel olev lõimemudel näeb ette, et kõik riigis elavad rahvused on kokkuvõttes prantslased.
"Justnimelt Charlie Hebdo sündmuste taustal on räägitud, et viimased kümme aastat on poliitika ja diskussioon keskendunud majandusküsimustele ja seetõttu on kõik suure hoobi saanud, mitte ainult immigrandid. Selle tulemusena on ka vähem keskendutud lõimeprobleemidele," leidis Kala.
Kala hinnangul saab Charlie Hebdo veretöö tulemusena kõige suurema löögi moslemi kogukond, sest neid stigmatiseeritakse seetõttu veel enam.
President Hollande´i populaarsusest rääkides ütles ta, et see on pärast rünnakuid kõvasti tõusnud.
"Ta on näidanud ennast üles riigimehena. Tema [pärast rünnakuid peetud] kõned on läinud inimestele südamesse. Ja ka tema poliitilised oponendid on nendele kaasa plaksutanud
Kala sõnul on tekkinud ka lootus, et Hollande tulevastel presidendivalimistel oodatust paremini esineb.
Küsimusele, kuidas mõjusid rünnakud paremäärmuslaste populaarsusele, vastas Kala, et Marine Le Pen´i partei programmi tõttu ei kutsutud teda ja teisi tema partei esindajaid suurele solidaarsusmarsile.
Toimetaja: Aleksander Krjukov