Europarlament otsib valimisaktiivsuse tõstmise viise
Europarlament tahab suurendada liiduülest valimisaktiivsust ning tegi selleks rea ettepanekuid. Näiteks soovitatakse vähendada valijate vanusepiiri ning pöörata rõhku kõikides liikmesriikides ühiselt mõistetavatele ning tõhusamatele kampaaniatele.
„Nooremat põlvkonda tuleks julgustada osalema nendel valimistel. Internetipõlvkond eelistab valida veebi vahendusel, ühe klikiga, selle asemel, et minna linnavalitsusse või kooli seda tegema,“ ütles raportöör Jo Leinen.
Valimised peaksid olema korraldatud pigem erakondade Euroopa tasandil. Euroopa Komisjoni presidendikohale oodatakse uuendusena kandideerima vaid Euroopa tasandi erakondade tippe, kogu kampaania tuleks korraldada samuti visuaalides, mis oleks mõistetavad kogu Euroopa Liidus. Kandidatuuri ülesseadmine peaks toimuma vähemalt 12 nädalat enne valimis.
„Mõnes riigis on valimisnimekirjas lõplikult valmis alles 17 päeva enne valimisi. Ma ei tea, kuidas nii on võimalik kampaaniat teha,“ kommenteeris raportöör Leinen üldist parlamendivalimiste korraldust.
Suuremate EL-i riikide jaoks tegid parlamendisaadikud ettepaneku kehtestada kolme- kuni viieprotsendiline künnis EP kohtade jagamisel. Tänaseid valimissüsteeme silmas pidades tähendaks see künnise sisseviimist Hispaanias ja Saksamaal.
Kõige aktiivsemad europarlamendi valijad olid möödunud aastal Belgias, kus oma hääle andis ligi 90 protsenti elanikest. Seevastu kaks aastat euroliidus olnud Horvaatia kogus valimistulemusi vaid veerandilt elanikkonnalt. Eesti jääb aktiivsuselt pingerea teise poolde ja alla ka euroliidu keskmisest: meilt käis 2014. aastal saadikuid valimas 36 protsenti valimisealistest. Euroliidu keskmine oli möödunud aastal 42 protsenti.
Valimisaktiivsus on aga languses juba viimased 30 aastat.
Toimetaja: Greete Palmiste