Colombias kardetakse, et "tumedad jõud" võivad riigi taas kodusõtta paisata
Colombia president Juan Manuel Santos üritab päästa referendumil tagasi lükatud rahulepet mässuliikumisega Colombia Revolutsioonilised Relvajõud ehk FARC. Selleks peab president kõnelusi rahuleppe vastu olnud poliitiliste jõududega.
Leppe vastased on öelnud, et soovivad samuti aastakümneid kestnud relvakonflikti lõppu, kuid peavad tagasilükatud rahulepet liiga leebeks, vahendasid ERR-i teleuudised.
Peamiselt Nõukogude Liidu ja hiljem Kuuba toel tegutsenud mässuliikumine FARC alustas Colombia valitsuse vastu sõda juba 1964. aastal. Seega tähendanuks rahulepe üle 50 aasta kestnud kodusõja lõppu. Sõda pole küll puudutanud kogu riiki, vaid peamiselt loodepiirkonda, kus mässuliste käes olev territoorim ka pidevalt vähenenud on.
President Santos oli referendumi positiivses tulemuses nii kindel, et rahulepe koguni kirjutati alla enne rahvahääletuse toimumist. Seepärast mõjus rahuleppe tagasilükkamine eriti külma dušina.
Rahuleppe vastaseid juhib ekspresident Alvaro Uribe. Rahuläbirääkijad ja poliitikaanalüütikud aga peavad nende nõudmisi utoopilisteks.
"Mida Uribe ütleb ja enamik leppe vastu hääletanuid väljendavad, on nõudmine, et mässajad läheks vangi ja ei tuleks iialgi poliitikasse. Minu arust on see mitte ainult FARC-ile vastuvõetamatu, vaid võimatu mistahes poliitilise kokkuleppe puhul," kommenteeris endine rahuläbirääkija Daniel Garcia Peña.
Vastaste utoopilistest nõudmistest hoolimata peab valitsus neile nüüd vastu tulema. Poliitikavaatlejad kardavad, et rahulepet püüavad nurjata mitmesugused jõud, näiteks illegaalsed relvakaubitsejad, kellele kodusõda kasulik oli.
"Ma arvan, et leppe ümberkirjutamine referendumi võitjate ehk "Ei"-leeri vaimus on meie tänane katsumus. FARC on väljendanud ja pidevalt korranud, et nemad uuesti sõda pidama ei hakka. Minu suur mure on, et ehk püüavad tumedad jõud ja räpased käes taas sõda süüdata," rääkis konfliktilahendusekspert Pedro Medellin.
Vanemad inimesed olid leppe vastu peamiselt seepärast, et ei suuda taluda palju inimesi tapnud mässuliste karistuseta pääsemist. Noorem põlvkond peab seevastu rahu kõige tähtsamaks eesmärgiks.
"Olen kurb, sest me kõik ootasime rahu. Me ei tea, mida tähendab rahu ajal elada, vähemalt minu põlvkond mitte. Loodetavasti arvestatakse ka uutel läbirääkimistel maal elava kõige vaesema rahva huvidega ja uue põlvkonna lastega," sõnas üliõpilane Katerina Mosquera tänavaküsitluses.
Kaua FARC leppe tagasilükkamisest hoolimata rahu kavatseb pidada, pole mässulised teatanud.
Toimetaja: Laur Viirand