Soome saab 99-aastaseks – iseseisvuspäeva õhtut varjutab kokkupõrgete oht meeleavaldajate vahel
Täna oma iseseisvuse 99. aastapäeva tähistavas Soomes oodatakse ärevusega õhtuks planeeritud meeleavaldusi, mida ainuüksi pealinnas Helsingis korraldatakse kümmekond. Suurima tähelepanu all on uusnatside ja nende vastustajate rongkäigud, mille lõpp-punktid asuvad üsna lähestikku.
Päeva tähistamine sai alguse traditsiooniliselt Soome lipu heiskamisega Helsingi Tähetornimäel. Iseseisvuspäeva paraad algas keskpäeval Kajaani linnas ning selles osaleb 1300 inimest ja 90 erinevat lahingumasinat.
Pidulik oikumeeniline jumalateenistus korraldatakse Helsingi Toomkirikus ning erinevalt Eestist osaleb sellel ka Soome president Sauli Niinistö.
Pealinna Helsingisse on täna õhtuks registreeritud kümmekond meeleavaldust, millest kõige tuleohtlikumateks peetakse end natsionaalsotsialistlikuks nimetava Põhjamaade Vastupanuliikumise rongkäiku ja selle vastumeeleavaldajate liikumist. Mõlemad meeleavaldused peaksid välja jõudma Kaisaniemi randa.
Rongkäigud algavad juba õhtupoolikul kella 15 ajal. Politsei ei oska enda sõnul prognoosida, kui palju inimesi neist osa võtab.
Linnas on rahu ja korda tagamas lisaks tavapärastele patrullidele sadu lisapolitseinikke, muu hulgas massirahutuste ohjamiseks mõeldud eriüksused.
Iseseisvuspäev kulmineerub president Sauli Niinistö piduliku vastuvõtuga presidendilossis, kuhu oodatakse ligikaudu 1800 külalist. Kutsutute hulgas on ka Soome eest Talve- ja Jätkusõjas võidelnud nn soomepoisid ning Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen.
Meeleavaldused-rongkäigud ning iseseisvuspäeva vastuvõtt takistavad tuntavalt liiklust Helsingi kesklinnas. Politsei soovitabki oma auto koju jätta ning kasutada liikumiseks ühistransporti.
Politsei kontrollib tõhustatult mitte ainult olukorda Helsingis, vaid ka linna saabuvaid laevareisijaid, kes eelhinnangu kohaselt võiksid olla seotud iseseisvuspäeva meeleavaldustega. Väikselt hulgalt reisijatest on konfiskeeritud terarelvi.
Helsingis ja Turus korraldati ka vaestele mõeldud iseseisvuspäevaüritused.
1917. aastal kuulutas Soome senat iseseisvuse tegelikult välja juba 4. detsembril. 6. detsembril kinnitas selle deklaratsiooni Soome parlament. Iseseisvuspäevaks valiti 6. detsember teatud kompromissina – näiteks parempoolsed jõud tahtnuks iseseisvuspäevaks hoopis Soome kodusõja lõppemispäeva 16. maid (1918), vasakpoolsed aga omakorda Soome parlamendi suveräänsusdeklaratsiooni päeva 15. novembrit (1917).
Toimetaja: Rain Kooli