Rootsi ajakirjanik: võõrustamislepe on samm NATO-le lähemale
Sel suvel võivad NATO väed hakata kasutama Rootsi territooriumi, kuna Rootsi parlament ratifitseeris eile NATO võõrustamisleppe. Selles oli kokku lepitud juba NATO Wales'i tippkohtumisel 2014. aastal.
Rootsi on osalenud NATO operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ja Liibüas, kuid nüüd on võimalik koostööd teha Rootsi oma territooriumil. Kaitseuuringute keskuse analüütik Kalev Stoicescu tõdeb, et Rootsi oli teatud poliitilise surve all - koostöömemorandum sõlmiti Wales'is kaks aastat tagasi ning uus tippkohtumine on tulekul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Selge oli ka see, et ei saa minna uuele tippkohtumisele partnerriigina. Teised vaatavad otsa, küsivad, kuidas on teil lood selle memorandumiga - olete ratifitseerinud, teil oli peaaegu kaks aastat aega," selgitas Stoicescu.
Kuid mis siis, kui NATO peab appi tulema Balti riikidele ja küsib Rootsilt luba kasutada selle territooriumi? Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri julgeolekupoliitika osakonna juhataja Mike Winnerstigi sõnul on selliseid stsenaariume läbi mängitud õppustel ja küsitud ka Rootsi seisukohta.
"Sellised sõjamängud toimuvad USA mõttekodades tavalistelt Washingtonis või selle ümbruses. Rootsi osalised on öelnud või ameeriklased on saanud Rootsi ametiisikutelt vastuse, et Rootsi arvatavasti annab loa, kuid et Rootsi pole NATO liige, ei saa selles kindel olla," nentis Rootsi ekspert.
Rootsi ajalehe Dagens Nyheteri ajakirjanik Mikael Holmström arvab, et konflikti korral Läänemere piirkonnas ei õnnestuks Rootsil sündmustest kõrvale jääda niikuinii. "Ma arvan, et see on samm NATO-le lähemale," märkis Holmström.
"Praeguses maailmas on väga raske sellisest konfliktist kõrvale jääda, ükskõik, kas ollakse NATO liige või mitte. Moodsate relvade laskeulatus on suur, mitte nagu teises maailmasõjas," lisas ajakirjanik. Holmström juhtis tähelepanu ka faktile, et Soome, Rootsi ja Balti riigid kuuluvad ka EL-i, kus räägitakse üha enam ka kaitsekoostööst.
NATO võõrustamislepingu ratifitseerimist toetas Rootsi 349-liikmelisest parlamendist 291 ja vastu oli 21 saadikut.
Toimetaja: Allan Rajavee