Euroopa Liit arutab Maltal plaani anda Aafrika riikidele rahalist abi väljarände vältimiseks
Maltal algas kahepäevane Euroopa Liidu ja Aafrika tippkohtumine, millel otsitakse lahendust Euroopat tabanud põgenikekriisile.
Sel aastal on Euroopa Liitu saabunud umbes 800 000 põgenikku ning Süüria ja Afganistani kõrval on tulijaid ka Aafrikast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Süürlaste ning afgaanide kõrval on sel aastal ohtliku meretee Euroopasse jalge alla võtnud ka umbes 150 000 aafriklast. Enamasti Eritreast, Nigeeriast ja Somaaliast, kus elu ei pruugi olla lihtsam, kui mõnes sõjakoldes.
Põgenikevoolu lakkamist ei ole näha ka tuleval aastal, pigem ennustatakse selle kasvu.
"Ma arvan, et see on alles põgenikekriisi algus. Ja tarad ei ole parim lahendus sellele ja tarad ei ole parimaks sümboliks Euroopale," lausus Leedu president Dalia Grybauskaite.
Euroopa Liidul on plaan anda Aafrika riikidele rahalist abi, et inimesed nende juurest edasi Euroopasse ei rändaks. Euroopa Komisjon plaanib esialgu pakkuda 1,8 miljardit eurot.
"Kavas on teha koostööd ühise tegevusplaani väljatöötamiseks. See kava peaks võitlema ebaseaduslike sisserändajatega ja looma rohkem legaalseid töötamise võimalusi Euroopas ning parandama arenguabi. Kuid see kohustab Aafrika liidreid ka tegelema oma kodanikega kodanikuühiskonna arendamisega moel, mis annab noorele põlvkonnale võimalusi tulevikuks. Aafrika liidrid peavad võitlema vaesusega ja poliitika läbipaistvuse nimel," kõneles Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Kohtumisest võtab osa enam kui 60 Aafrika riikide liidrit. Mitte kõigile ei meeldi, et Euroopast pakutavat raha abiks nimetatakse.
"Mulle ei meeldi termin "abi". Jah, me eeldame, et Euroopa aitab meid, sest see on Euroopa teema ja Euroopa vastutusala. Kuid me tahame arendada partnerlust, aidata Aafrika riike ja anda Aafrika noortele tulevik. Meie eesmärk on Aafrikat arendada, mitte saata migrante Euroopa poole," rääkis Senegali president Macky Sall.
Muidugi on see küsimuste küsimus, kuidas tagada, et Aafrikale antud raha valedesse kätesse ei satu, kuid igal juhul tuleb teemaga tegeleda. Aastaks 2050 nimelt kahekordistub elanike arv Mustal mandril.
Toimetaja: Liis Velsker