Vene analüütik: praegu on uue külma sõja esimene ja kõige ohtlikum etapp
Venemaa Kõrgema Majanduskooli professor Dimitri Suslov ütles "Välisilma" saates, et praegusel hetkel on Washington ja Moskva uue külma sõja esimeses etapis, mis on kõige ohtlikum, raskesti ette ennustatav ja ebastabiilne. Teised saates sõna saanud eksperdid aga väitsid, et praegune vastasseis Süürias olevat tegelikult vaid ettekääne, kus kaks suurriiki teineteisest mõõtu võtavad.
Venemaa jaoks on jätkuvalt üks peateema suhted Ameerika Ühendriikidega, kes otsekui soovivat suruda enesekindlust koguvat Venemaad alla. Ühendriigid väidavad samas, et Venemaa - esimese välisriigina ajaloos - püüab jõuliselt sekkkuda USA presidendikampaaniasse, häkkides Demokraatliku Partei serverisse. Moskva eitab seda mõistagi kategooriliselt, vahendas "Välisilm".
Kuid Venemaal on USA valimiskampaania paratamatult väga elavalt kõneks. Vene välisministeeriumi hinnangul on suhted praegu halvimad alates 1973. aastast. Moskvas süüdistatakse uue vastasseisu vallapäästmises mõistagi pragmaatilist USAd, kes ei saavat enam maailma valitseda nii nagu tahab.
"Ameeriklased vaatavad maailma kui suurt ristsõna ning tegelevad nende trendide ja probleemidega, mis neid kõige enam huvitavad. Kui teie riik satub sellesse trendi, loovad ameeriklased teiega head suhted. Kui aga ei satu, on nad teie suhtes ükskõiksed. Kui te aga mingit trendi segate, hakkavad nad teid kottima," selgitas USA eksperdist politoloog Nikolai Zlobin.
Just see ongi Vene analüütikute arvates toimunud - pead tõstnud Venemaa on USA-d taas segamas. Ja praegu, kui uus külm sõda on taas alanud, on tegelikult kõige ohtlikum aeg.
"Täna oleme selle uue külma sõja esimeses etapis, mis on kõige ohtlikum, raskesti ette ennustatav ja ebastabiilne. Sest me ei tea, kus on nn punased jooned. Me ei tea veel, mida võime endale selles vastasseisus lubada ja mida mitte. Ja otsese kokkupõrke oht Venemaa ja USA vahel on kahjuks väga suur," nentis Venemaa Kõrgema Majanduskooli professor Dimitri Suslov.
Mõistagi jätkavad Moskva ja Washingtoni diplomaadid jõupingutusi, et eriarvamusi lahendada. Kuid seni kas või Süüria või Ukraina kriiside üle toimunud kõnelused on olnud edutud. Ja miks? Vene ekspertide arvates on põhjus selge: Ameerikat tegelikult lihtsalt ei huvita Venemaa seiukohad.
"Mingisugused tehnilised, taktikalised probleemid ilmselt lahendatakse. Tuumarelvade osas, Ukraina osas, Süüria osas - kõik need on hetkediplomaatia teemad, millega tuleb tegeleda. Kuid 21. sajandi globaalsetes trendides ei ole seni sellist probleemi, mille puhul oleks Venemaa Ameerika jaoks tähtis. Ja mulle tundub, et Venemaa peab selle probleemi leidma, lauale panema ja ütlema: "Meie oleme selles asjas kõigi jaoks väga tähtsad ja siin tuleb meiega arvestada."," arvas politoloog Zlobin.
Üks selline teema, kus Washingtoni ja Moskva huvid väga otseselt põrkuvad ja kus võib lahvatada ka suurriikide vahel reaalne sõda, on siiski tekkinud - Süüria kodusõda.
Süüria kodusõna on vaid ettekääne
Vene analüütikud leiavad aga, et Süüria, kus Venemaa toetab president Bashar al-Assadi, ja USA valitsusvastaseid jõude, on ameeriklaste jaoks vaid ettekääne, et Venemaaga tüli norida.
"Süüria ei ole enamat kui vaid ettekääne. Venemaa jaoks on hoopis tähtsam olukord Ukrainas ja selle ümber toimuv. Miks ma räägin, et Süüria on vaid ettekääne? Aga sellepärast, et suures plaanis ei ole USA-l ja Venemaal palju midagi jagada. USA-l ei ole Venemaale territoriaalseid nõudmisi, ja vastupidi Venemaal Ühendriikidele. Ei ole ka otseseid kokkupuutepunkte. Kõik, mis on tekkinud, on loodud kunstlikult käimasoleva globaalse vastasseisu käigus. Nii et kui ei oleks Süüriat, oleks mõni teine kriisiolukord," sõnas rahvusvahelise fondi "Humanism, progress ja õiguskord" peadirektor Juri Nagernjak.
Nagernjaki sõnul on Venemaa praegu ainus suurriik, kes julgeb maailmaareenil USA-le otse vastu astuda. Ent ainsaks ei jää ta tõenäoliselt kauaks. "Venemaa astub praegu Ameerikale vastu üksi, kuid see ei jää kauaks nii, sest mängu astuvad uued riigid, kes teatavad oma riiklikest huvidest. Praegu on need riigid veel mõneti ettevaatlikus seisus, aga ei kulu palju aega ja konfliktikese võib nihkuda USA-Hiina suhetele või USA suhetele mõne teise riigiga."
Sõda peetakse üha rohkem virtuaalsfääris ja meedias
Uue külma sõja pidamise vahendid on ka uued. Kuigi pillutakse väiteid isegi võimalikust tuumarelvade kasutamisest, saab seda sõda edukalt pidada küberruumis.
"Sõda kandub üle virtuaalsfääri ja seda hakatakse pidama vastastikuste küberrünnakutega ja ka infosõjana. Nii et sõda meie peades juba toimub. Ja see, mida näeme - mobilisatsioon, tsiviilkaitseõppused, vägede ümberpaigutamine ja manöövrid, mis toimuvad Venemaa Euroopa osas - see on osaks sellest virtuaalsest sõjast, mis juba toimub," lausus Poliitinfo keskuse peadirektor Aleksei Muhhin.
Viimane suurem rünnak USA arvutisüsteemide vastu toimus eelmisel reedel. Ameerikas kahtlustatakse, et selle taga võisid olla Vene häkkerid, kes USA luureametite sõnul on juba varastanud USA Demokraatliku Partei juhtide e-kirju ja nende Wikileaksi abil avalikustamise abil USA praegust presidendikampaaniat mõjutanud - heites varju Hillary Clintonile ja toetades nii Donald Trumpi, kes kuulutab jätkuvalt, et sooviks presidendiks saades Venemaaga suhteid parandada.
Vene vaatlejate sõnul on see aga erakordselt lihtsustatud nägemus.
"Kuuldusi sellest, et Trump on "Kremli president" levitab suuresti vastaskandidaadi Hillary Clinton staap. Clinton mängib selgelt Vene-vastase kaardiga, Trump aga Venemaa-poolt oleva kaardiga. Tegelikult, nagu öeldakse Venemaal - üks on hullem kui teine. Ja see, kes saab USA järgmiseks presidendiks, kas Hillary või Trump, Venemaa ja USA suhetes midagi ei muuda," prognoosis Muhhin.
Muide nüüd, kus võimalus, et Hillary Clintonist saab USA järgmine riigipea on üha suurenenud, on ka Venemaal tulnud Ameerika-kampaania analüüsi uued noodid. Et Hillary ei olekski Venemaa jaoks halb variant. Wikileaksi poolt avaldatud e-kirjad tema kinniste ja heldelt tasutud kõnede kohta Wall Streeti pankuritele näitavad, et ta on president Putinit nimetanud kütkestavaks ja huvitavaks vestluspartneriks.
Vene valitsusajaleht Rossiiskaja Gazeta märkis pikemas artiklis Hillary Clintonist, et 2013. aastal Goldman Sachsi investeerimispankuritele esinedes ütles Clinton, et rääkis paljudest küsimustest - "Meie vahel ei olnud valusaid teemasid. Oleksin õnnelik, kui meil õnnestuks jätkata Venemaaga positiivsemate suhete rajamist."
Peaauhinnaks on Euroopa turg
Ent jätame siinkohal Ameerika presidendikampaania. Venemaal liigub praeguse vastasseisu kohta USA-ga veel üks teooria. Nimelt: kui eelmise külma sõja ajal toimus konflikt ideoloogiate vahel, siis nüüd on tegelikult ajendiks majanduslikud huvid. Ja peaauhinnaks, mille nimel USA ja Venemaa tegelikult võitlevad, on Euroopa turg.
"Venemaa on saanud mitmed head konkurentsieelised - näiteks maailma relvaturul ja pärast praegust sankstioonidesõda on tal ka head positsioonid põllumajandustoodete turul. Sellega seoses arvan, et tänu Venemaa positsioonide tugevnemisele eriturgudel, konkurentsivõitlus üha ägeneb ja võtab uusi vorme. Peavõiduks selles võitluses on igasuguste kahtlusteta Euroopa turg - suur turg, kus Venemaal on teatud positsioonid, mida USA tahab talt võtta. Euroopa on peaauhind, sest sellele 500 miljoni inimesega turule pööravad tähelepanu mitte üksnes USA ja Venemaa, kel seal on juba teatud positsioonid, vaid ka Hiina," arutles Poliitinfo keskuse peadirektor Aleksei Muhhin.
Ma ei saa ikkagi küsimata jätta ka seda - mida Moskvas arvatakse - kuidas Eestis, Venemaa piiri ääres, peaks sellesse uude külma sõtta suhtuma. Vastus on tegelikult üsna aimatav, olen seda korduvalt Moskvas kuulnud - et teie väikesed mutrikesed selles suurte konfliktis püüdke rahu säilitada - teid Venemaa - vähemalt lähiajal - ei ohusta.
"Balti riigid kannatavad praegu suuresti samasuguste "fantoomvalude" käes nagu Teise maailmasõja eelsel perioodil. Sellest võib aru saada. Kahjuks annab see trauma, mille nad sel ajal said, ka nüüd tunda. Kuid on selge, et Venemaa tähelepanu on praegu keskendunud lõunapiirile, Lähis-Idale ja Põhja-Aafrikale, et seal oma huvide eest seista. Seepärast julgen ennustada, et Baltikumi, Balti riike lähiajal miski ei ohusta," sõnas Muhhin.
Toimetaja: Laur Viirand