EIK president: riiklikud kohtud võiksid meie tööd kergendada

Video
Tarmo Maiberg
17.10.2016 22:22
Rubriik: Välismaa

Eestis oli kaks päeva Euroopa inimõiguste kohtu (EIK) president Guido Raimondi. Kohtumistel Eesti õigusala juhtidega rõhutas Raimondi, et siinsed kohtud võiksid paremini mõista ja järgida inimõiguste konventsiooni ning sellega kergendada Strasbourg'i kohtu tööd.

Sisserändajat, isegi kui ta on illegaal, tuleb kohelda nii nagu riigi kodanikku, see on peamine põhimõte. Teine põhimõte on see, et riigil on õigus reguleerida sisserännet. Riik otsustab, keda aktsepteerida ja keda mitte. Samas on neil kohustus mitte deporteerida illegaale sinna, kus nad on ohus. Siin räägime konventsiooni põhitõdedest nagu õigus elule, piinamistvälistav jne. Veel enam, kui räägime asüülitaotlejast, siis peab riik tagama õiglase protseduuri. See on vajalik, et hinnata, kas inimesel on õigus asüülile ja rahvusvahelisele kaitsele.

Kuidas te hindate Venemaa otsust, et nemad ei peaks enam järgima Euroopa inimõiguste kohtu otsuseid või et neil on õigus, millist järgida ja millist mitte?

Ma ei ütleks seda nii. On tõsi, et Venemaa duuma võttis eelmisel aastal vastu seaduse, mis annab valitsusele õiguse konstitutsioonikohtult küsida, kas rahvusvaheline kohtuotsus järgib põhiseadust või mitte.

Seda seadust on kasutatud kaasuses, kus arutati vangide hääletusõigust.

Valitsus küsis konstitutsioonikohtult arvamust ja vastus oli negatiivne. Vangide hääletusõiguse keeld vastab Venemaa põhiseadusele. Samas pean märkima, et Venemaa konstitutsioonikohus väljendas head tahet, et nad püüdsid leida lahendust kohtuotsuse täitmiseks, vaatamata põhiseaduslikele takistustele. Nad näitasid teed duumale, kuidas täita kohtuotsust, vaatamata põhiseaduslikule probleemile. See on olukord. Ma ei ütleks, et Vene valitsus võib valida otsuseid, mida täita. Pean ütlema, et 95% otsustest on õigesti täidetud.

Kuidas Euroopa inimõiguste kohus Eestit näeb?

Kui arvestame Eesti rahvastikku, siis kohtusse jõudnud taotluste arv on suhteliselt suur, kuid nüüd on taotluste arv päris väike ehk umbes 40 ringis, mis on praktiliselt tühiasi suures pildis.

Ma ei ütleks, et Eestiga seotud taotlused piirduvad vangla teemadega, kuigi on mõni juhtum, mis on meie tähelepanu pälvinud.

Seega Eesti on hea eeskuju?

Ütleksin küll.

Aga halb eeskuju on Venemaa?

On mõningaid riike, kelle nime ma otse ei ütleks sellega seoses. Kuid on mõningaid riike, mida kutsume kõrge arvuga riikideks ning minu kodumaa, Itaalia on üks neist. On viis riiki - Venemaa, Türgi, Itaalia, Ukraina ja Rumeenia. Kui mõni lahendus leitakse neis riikides, siis parandaks see olukorda dramaatiliselt.

Süsteemi ei loodud mõttega, et usaldada saab Strasbourgi kohut, mille ülesanne on kaitsta üldiselt inimõigusi.

Seepärast tahame paremaks muuta dialoogi riigi kohtuga, et riigis muutuks konventsiooni täitmine paremaks. See on tuleviku lahendus, sest meie peamine probleem on see, et meil on liiga palju juhtumeid. Praegu on 76 000 läbivaatamist ootavat taotlust, mis on dramaatiline edasiminek. Meil oli 2012. aasta lõpus 160 000 samasugust taotlust, mis oli muret tekitav.

Kas vajate rohkem kohtunikke?

Ei, ei ole vaja, sest riiklik süsteem peaks toimima paremini. See on lahendus. 76 000 kaasust ei ole hallatav, eriti rahvusvahelises kohtus. Võib-olla mitte rohkem kohtunikke, aga ressursse oleks kasulik.

Mida te sellega mõtlete? Rohkem ressursse?

Teate, et kohus kuulub Euroopa Nõukogule ja seega on ka osa Euroopa Nõukogu eelarvest. Praegu on eelarves kehtestatud nullkasvu reegel, mis tähendab aasta-aastalt langust ning see tähendas ka kohtule 19 töökoha kaotamist. Võime olukorda parandada ja riigid rohkem panustada ning nad aitavadki, teistmoodi, pakkudes abijuriste ja muuga, kuid see ei ole kindlasti piisav.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus