Armeenia president Saksa rahvasaadikutele: ärge laske Erdoganil end heidutada
Armeenia president Serž Sargsjan kutsus Saksamaa rahvasaadikuid üles toetama eelnõud, millega kuulutataks 1915. aastal aset leidnud armeenlaste massimõrv genotsiidiks. Armeenia riigipea arvates ei tohiks Saksamaa lasta end Türgi ähvardustest heidutada.
Saksamaal opositsioonis olevad rohelised esitasid resolutsioonieelnõu ajal, kui liidukantsler Angela Merkel loodab rändekriisi lahendamisel abi just nimelt Türgilt ning ei saa seega tõsiseid erimeelsusi president Recep Tayyip Erdoganiga endale lubada, vahendas Reuters.
EL-Türgi migratsioonilepe on üha suurema küsimärgi all ka laiemalt, sest Erdogan vahetas välja selle sõlmimisel võtmerollis olnud peaministri Ahmet Davutoglu. Pärast seda on Erdogan korduvalt ähvardanud leppe tühistamisega, näiteks siis, kui Euroopa on nõudnud Türgilt kõigi viisavabaduse eelduseks olevate tingimuste täitmist.
Prognooside kohaselt võetaks eelnõu homme Bundestagis vastu ning seega kuulutaks Saksamaa 1,5 miljoni armeenlase tapmise genotsiidiks. Sarnaseid samme on varem astutud mitmetes riikides, näiteks Prantsusmaal ja Kanadas ning alati on see toonud kaasa terava kriitika Ankara poolt.
Eile hoiatas Saksamaad president Erdogan isiklikult. "Kui [Saksamaa] astub sellisesse mängu, siis see võib meie diplomaatilistele, majanduslikele, poliitilistele, kaubanduslikele ja sõjalistele sidemetele haiget teha," sõnas Erdogan ajakirjanikele Izmiris. "Kõik need [sidemed] tuleks ümber arvestada," lisas ta.
Türgi presidendi sõnul on ta sel teemal rääkinud ka Merkeliga. "Me hindame olukorda pärast hääletust," sõnas Erdogan ja märkis, et resolutsioon ei oleks rahvusvaheliselt siduv.
Sargsjan: migratsioonilepe on nagunii kahtlane
Armeenia president Sargsjan ütles ajalehele Bild, et ta on veendunud, et Saksa rahvasaadikud saavad küsimusest aru ega lase end hirmutada.
"Kui tehakse kompromisse lühiajaliste poliitiliste huvide nimel, siis selliseid samme jäädaksegi jälle ja jälle tegema. Ning see oleks halb nii Saksamaa, Euroopa kui ka kogu maailma jaoks," rõhutas ta.
"Mul on tunne, et see lepe on igal juhul liiva peale rajatud ning sellise partneriga nagu Türgi saab selle rakendamine olema raske," arvas Sargsjan Euroopa ja Türgi vahel sõlmitud migratsioonileppe kohta.
Türgi on tunnistanud, et I maailmasõja ajal hukati palju kristlastest armeenlasi Ottomani võimude poolt, kui Ankara ei tunnista endiselt, et ohvreid oli nii palju, et tapatalguid viidi läbi organiseeritud kampaania raames ning et selle korraldamiseks oli antud käsk Ottomani võimude poolt.
Toimetaja: Laur Viirand