ERR Moskvas: sõjalennuki allatulistamine on Moskvale hea võimalus jätkata uuel suunal oma mainekampaaniat
Venemaa on leidnud endale uue vaenlase. Vene ründelennuki allatulistamine Türgi lennuki poolt on Moskva jaoks hea võimalus jätkata uuel suunal oma tugeva riigi mainekampaaniaga.
Kui Venemaa president Vladimir Putin möödunud teisipäeval, pärast seda kui Türgi tulistas alla Vene sõjalennuki, väitis, et Türgi lõi selle sammuga Venemaale otsekui noa selga, nõustusid Venemaal paljud tema väitega. See, et Venemaa ise on Türgi kohal NATO õhupiiri korduvalt testinud, Venemaal suurt kõneainet ei andnud, vahendas ETV saade "Välisilm".
Kõige suuremaks ehmatuseks oli venemaalaste jaoks see, et löögi sai sõjalennuk Türgilt, keda peetakse üldiselt kui mitte liitlaseks, siis vähemalt sõbralikuks riigiks. Putin tuli läinud nädalal teema juurde tagasi korduvalt - ka neljapäeval, kui võttis Kremlis vastu volikirjad 15 riigi, ka Eesti suursaadikult.
"Me peame täiesti seletamatuteks reeturlikke lööke selga neilt, keda pidasime partneriteks ja liitlasteks terrorivastases võitluses. Pean silmas Türgi õhujõudude poolt Vene hävituslennuki allatulistamist. See, mis toimus kaks päeva tagasi Süüria taevas, on vastuolus terve mõistuse ja rahvusvahelise õigusega. Lennuk lasti alla Süüria territooriumi kohal. Samas ei kuule me seni selgeid vabandusi Türgi kõrgema poliitilise juhtkonna poolt, ei ettepanekuid tekitatud kahju hüvitamiseks ega ka lubadusi karistada kurjategijaid selle kuritöö kordasaatmise eest," rääkis Putin.
Venemaal tekkis kohe pärast lennuki allatulistamist tunne, et riigile on sõda kuulutatud.
"See oli kahtlemata sõjaakt Türgi poolt. Ja vaadates, millise valmisoleku ning kiirusega Ankara selle eest vastutuse võttis ja rõhutas, et tulevikus käitutaks samuti, ei saa olla juttu toimunu juhuslikkusest, vaid sõjaväelaste koordineeritud tegevusest. Jutt käib teadlikust poliitikast. See on kahtlemata väljakutse, sõjaline väljakutse Venemaale," rääkis rahvusstrateegia instituudi direktor Mihhail Remizov.
Moskvas hakati kohe otsima võimalusi, kuidas Türgile vastata ja leiti, et kõik sõltub tegelikult Türgi enda edasistest sammudest.
"Muudatused Türgi positsioonis võivad toimuda kahel viisil - kas Türgi juhtkonna edasise mõistliku poliitika kaudu, milles ausalt öelda kahtlen, sest Erdogan on näidanud end mitte täiemõistuslikuna, või siis Türgile mingil kujul jõu abil avaldatava surve kaudu," arvas usu ja poliitika instituudi president Aleksandr Ignatenko.
Konflikt Türgiga oli kõneks ka Kremlis toimunud president Putini ja Prantsuse liidri Francois Hollande'i kohtumisel. Putin rõhutas pressikonverentsil, et Venemaa mingit jõulist survet Türgi valitsuse mõjutamiseks ette võtta ei plaani.
"See, kas Türgi president peaks lahkuma või mitte, ei ole absoluutselt meie asi. See on Türgi rahva asi. Me ei ole kunagi sellesse sekkunud ja ei kavatse sekkuda," sõnas Putin.
Tegemist oli ühe kõige tõsisema konfliktiga NATO riigi ja Venemaa vahel ajaloos.
"Selliseid intsidente on külma sõja ajal, 20. sajandi teisel poolel, ja mitte ainult USA ja NSVL-i vahel, toimunud, kuid need ei viinud kunagi täiemõõtmelise kuuma sõjani. Ent kahtlemata Venemaa ja Türgi suhtele ning Venemaa strateegiale regioonis avaldab see tõsist mõju," rääkis Remizov.
"Vene välisministeerium juba kutsus üles venemaalasi Türki mitte sõitma ja teame, et Türgis käib tohutul arvul Vene turiste ning Türgi eelarve jaoks on see oluline sissetuleku allikas. Nii et see avaldab mõju. Lõpetatakse ilmselt ka rida Türgi ja Venemaa vahelisi projekte," arvas araabia-islami uuringute keskuse vanemteadur Boriss Dolgov.
Venemaa teatas, et lõpetab Türgis gaasijuhtme rajamise, nagu ka koostöö tuumajaama ehitamisel ja lõpetab Türgi kodanikele viisavabaduse. Laupäeval kirjutas president Putin alla määrusele Türgi-vastaste majandussankstioonide kehtestamise kohta. Muuhulgas näevad need ette impordikeeldu reale Türgi toodetele ja keeldu Vene ettevõtetele uute türklastest tööliste tööle võtmiseks.
Vene ajakirjandus - näiteks gazeta.ru oma juhtkirjas - nentis nädalavahetusel, et nüüd, kus ka Türgiga on tülli pööratud, paistab Venemaal sõpru maailma areenil üha vähemaks jäävat. "Kas meie sõbrad ongi vaid Süüria liider al-Assad, Iraan ja Põhja-Korea," küsis toimetus.
Toimetaja: Merili Nael