Euroopa Parlamendi valimised võitsid kokkuvõttes konservatiivid
Euroopa Parlamendi valimised võitsid kokkuvõttes konservatiivid - Euroopa Rahvapartei (EPP), kuhu Eestist kuulub IRL.
Samal ajal võib EPP-d pidada ka kaotajaks, sest pea neljandik kohtadest loovutati parem- ja vasakpoolsetele äärmusparteidele, kes kogusid enim hääli Suurbritannias, Prantsusmaal, Kreekas ja mitmel pool mujal, vahendasid ERR-i teleuudised.
Poliitiline maavärin Suurbritannias ja Prantsusmaal - nii kirjeldasid UKIP-i ja Front Nationali valimisvõitu poliitikud ja ajakirjanikud möödunud ööl, kui Euroopa Parlamendi täiskogu saali kuvati valimiste esialgsed tulemused, mis näitasid paremäärmuslaste võitu kahes Euroopa suurriigis.
Videokõne vahendusel läkitas Briti Iseseisvuspartei liider Nigel Farage Brüsselisse järgmised sõnad:
"Ma ei taha, et üksnes Suurbritannia lahkuks Euroopa Liidust, ma tahan, et Euroopa lahkuks Euroopa Liidust."
Euroopa Liitu seestpoolt lammutada on lubanud ka Prantsusmaa Rahvusrinde liider Marine Le Pen. Aga nad ei ole kahekesi. Vaadates poliitilisest pealiinist eristuda püüdvate saadikute arvu, keda Brüsselisse võib oodata, pole erilist kahtlust, et lähinädalatel moodustatakse uus paremäärmuslik grupp.
Äärmuslike vaadetega saadikute osakaalust järgmises Euroopa Parlamendi koosseisus annab üsna hea ülevaate järgnev matemaatiline mõttemäng. Kui liidame kokku kõik äärmusparteide läkitatud saadikud paremalt ja vasakult, saame kokku suurema seltskonna, kui on tänane europarlamendi suuruselt teine fraktsioon - sotsiaaldemokraadid
Kokkuvõttes jäävad uues koosseisus siiski turvalise enamusega peale Euroopa-meelsed parteid. Euroopa Rahvapartei sai taas enim kohti - praegustel andmetel 212, sotsiaaldemokraadid tulid 186 saadikukohaga teiseks.
Liberaalide fraktsioonil, kuhu Eestist kuuluvad nii Yana Toom, Andrus Ansip kui Kaja Kallas, läks paremini kui lubasid küsitlused - ALDE säilitab 70 kohaga mõjukuselt kolmanda positsiooni.
Konservatiivid kaotasid küll pea neljandiku kohtadest, aga Jean-Claude Junckert peaks vähemalt parlamendi tõlgenduses olema esinene nimi Euroopa Komisjoni presidendi kohale. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Hannes Swoboda alustas konkurendi töötlemisega juba varajastel hommikutundidel.
"Kui reisisin mööda Euroopat, kuulsin, et Juncker ei taha saada Komisjoni presidendiks, vaid Nõukogu presidendiks. Ta peab ütlema, kas ta päriselt taha,b ja siis peab ta avalikuks tegema oma programmi. Räägin kõigi liidritega sellest programmist. Ka Juncker ei saa ilma meieta enamust kokku. Välja arvatud juhul, kui ta murrab oma lubadust ja räägib läbi paremäärmuslastega," rääkis Swoboda.
Esmakordselt Euroopa Liidu ajaloos tõusis Euroopa Parlamendi valimistel aktiivsus. Tõsi küll, vaid 0,1% võrra, ehk jäi sisuliselt samaks.
Toimetaja: Heikki Aasaru