"Välisilm": mingit reaalset võimalust kodusõja peatseks ümbersaamiseks pole
Sõda Süürias, mis on läinud maksma juba 470 000 inimese elu ja paisanud Euroopasse põgenikelaine, saab analüütikute hinnangul lõppeda vaid siis, kui sellega hakkavad tõsiselt ja üheskoos tegelema Venemaa ja USA. Juba kaks nädalat seda justkui üritataksegi ning habras relvarahu peaks ette nägema ühiseid sõjalisi operatsioone ISIS-e vastu. Tegelikkuses käib aga Aleppo linnas pommitamine ning sõnasõda teemal, kes selles süüdi on.
Süüria puhul on asjad jõudnud suurjõudude konflikti tõeliselt dramaatilise avaldumiseni - nimelt marssis Ühendkuningriigi alaline esindaja Matthew John Rycroft ÜRO Julgeolekunõukogu Süüria-teemaliselt istungilt minema, protestiks Venemaa tegevuse vastu Süürias, vahendas ETV saade "Välisilm".
Enne esitas suursaadik Rycroft ka oma süüdistused: "Oleme kuulnud välisminister Sergei Lavrovi siin samas kõnelemas Venemaa pühendumisest poliitilise lahenduse leidmisele, Venemaa pühendumisest vaherahule. Tänaseks on see pühendumine muutnud suure osa Süüriast katkiseks, elutuks. Selle pühendumise tegelikku tähendust võime näha Aleppo ohvrite tuhastelt nägudelt."
Aleppo linna veel mässuliste käes olevale osale osaks saanud rünnakute põhjal võib tunduda küll, et Vene ja Süüria õhuvägi kavatsevad piirkonna tolmuks pommitada - värskeis rünnakuis on surma saanud 213 inimest, praktiliselt kõik nad on tsiviilisikud ning enamik neist naised ja lapsed.
ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni sõnul kasutavad valitsusväed Aleppos punkrihävituspomme just seetõttu, et tsiviilohvrite arv oleks võimalikult suur ehk rahuliku tsiviilelanikkonna hävitamisest on saanud eesmärk omaette.
"Punkrihävituspommide kasutamine on vägivalla tõstnud barbaarsuse uue tasemeni. Tuletagem meelde: võitlus on sundinud haiglad ja koolid tegutsema keldreis. Need pommid ei hävita punkreid," ütles Ban Ki-moon.
"Õhurünnakute tase on enneolematu nii ulatuselt kui ka iseloomult. Suurim oht Aleppo tsiviilisikuile on tiheasustusega alade järjekindel uut tüüpi raskerelvadega õhust pommitamine. See on ebainimlik, südametu, kõlvatu, igatahes barbaarne. Seda võib pidada kuritegelikuks. See peab lõppema," rääkis ÜRO eriesindaja Süürias Staffan de Mistura.
Pommitamine on nii intensiivne, et kolm päeva pole kohalikud saanud ära korjata varemete vahel lebavaid laipu, tõenäoliselt põlevad need ära järgmistes õhurünnakutes. Haiglad on puupüsti täis haavatuid, kelle ravimine neis tingimustes on praktiliselt võimatu. Ilmselt aga saavad need haavatudki järgmistes õhurünnakutes koos haiglaga surma.
Kui Aleppo kõrvale jätta, siis ei ole seekordne relvarahu sugugi lootusetult lõhki. Väiksemaid relvakokkupõrkeid on ette tulnud praktiliselt igal pool, pealegi jätkab sõdimist ISIS, keda ühestki vaherahust osa võtma ei kutsuta ja kes seda ka ise ei taha, aga kõigest sellest hoolimata on Süürias nii rahulik nagu seal enam ammu olnud ei ole.
Relvarahust peab kinni ka Jabhat Fateh al-Sham ehk Süüria Vallutamise Rinne, endine al-Nusra Rinne, keda sarnaselt ISIS-ele rahuläbirääkimistele tegelikult ei kutsutud. Nimetatud rühmitus on faktiliselt al-Qaeda Süüria haru, ehkki selle juhid ütlevad, et nad on kõik sidemed al-Qaedaga katkestanud.
Rühmitus on ISIS-ega lepitamatult sõjajalal, nende enda ideoloogia pole aga ISIS-e omast sugugi vähem fanaatiline ega inimsõbralikum. Nad aga kasutavad praegust olukorda ära, et USA-lt sisuliselt välja pressida enda salongikõlblikuks kuulutamist. Selleks aitab kõvasti kaasa seik, et tegu on kurdide ja Süüria valitsusvägede kõrval ainukese jõuga, kes on suuteline ISIS-ega tõsiseltvõetavalt sõdima.
Süüria ilmalik või mõõdukalt islamistlik opositsioon, kellele lääneriigid esmalt oma panuse tegid, on kodusõjas kõige rohkem kaotusi kandma pidanud ning selle käigus pea olematuks kahanenud ning arvestatava võitlusvõime minetanud.
Üks põhjusi, miks relvarahu kehtestati, oli ka humanitaarabi toimetamine nendeni, kes seda kõige enam vajavad. Peale selle, et kõige hädalisemad hädalised ilmselt õhurünnakuis täielikult ära tapetakse, mille tõttu nad enam midagi ei vaja, ei saa ka humanitaarabivoorid julgelt liikuda, sest ka neid on õhust rünnatud.
Ka humanitaarvooride ründamine on paksu rahvusvahelist pahameelt põhjustanud ning ehkki ründajad pole täpselt teada, süüdistatakse jällegi Süüria valitsusvägesid ja Venemaad - kellelgi teisel lihtsalt pole piirkonnas lennukeid. Nii erinevad islamiäärmuslased kui ka mõõduka opositsiooni riismed on täiesti ilma õhujõududeta.
"Humanitaarabivoore pommitati ja ÜRO autojuhid tapeti. Me tegime palju ära, me toetasime ÜRO-d ja kõiki veokeid, mis sõitsid üle Türgi piiri teisele poole. Paljud autod ootavad endiselt, sest pole mingit tagatist, et nad saavad kohale toimetada humanitaarabi, mille me üheskoos korraldanud oleme. On vägagi selge, et just Bashar al-Assadi pooldajad ja tema režiim ründasid voori, ÜRO voori," rääkis Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu.
Venemaa tõrjub süüdistusi, väites, et pole sugugi kindel, et abiveokeid üldse õhust rünnati.
"Me ütlesime, et meil on vaja välja uurida, mis seal toimub, sest esialgse info kohaselt oli seal suurtükituli, hiljem öeldi, et kopterid, teised ütlesid, et seal olid lennukid ja need ütlejad polnud eksperdid. Täna ma lugesin, et rünnakud kestsid seitse tundi, kuid kui Vene lennukid olid seal ainult paar minutit, siis kuidas said pommid tegelikult seitse tundi humanitaarvoori peale langeda?" rääkis Venemaa alaline esindaja ÜRO juures Vitali Tšurkin.
Tšurkin on teatanud ka, et Venemaa enam ei nõustu sellise relvarahuga, mis annab terrorirühmitustele võimaluse kosuda ja oma positsioone parandada.
ÜRO erisaadik Staffan de Mistura aga leiab, et kui ka Aleppo mässuliste käes olev osa kvartalite kaupa hävitatakse ning kõik sealsed tsiviilisikud tapetakse, ei tähenda see ikkagi, nagu saaks Bashar al-Assad uuesti kogu Süüria valitsejaks. De Mistura peab Süüria kodusõja lõpetamise ainsaks võimaluseks poliitilist lahendust. Ta usub endiselt selle lahenduse võimalusse ning seetõttu ei astu ka oma kohalt tagasi.
Poliitikavaatlejad nõustuvad erisaadikuga Assadi väheste võimaluste osas Süüria uuesti oma võimu alla saada. Poliitilise lahenduse tõenäosusesse nad aga eriti ei usu.
"Tuleb taas tõdeda, et mingit reaalset võimalust kodusõja peatseks ümbersaamiseks tegelikult polegi," tõdes "Välisilm".
Toimetaja: Merili Nael