ERR Brüsselis: terrorioht tekitab pingeid moslemite ja teiste belglaste vahel
Viimaste nädalate terrorirünnakud Pariisis ja Brüsselis teevad Belgia moslemid murelikuks. Endiselt püsib riigis kõrge terrorioht ja on tõusnud pinged moslemikogukonna ja teiste belglaste vahel. Belgia moslemite kogukonna liidri sõnul on radikaliseerumine aga sotsiaalsüsteemi, mitte islami probleem.
Automaatidega sõjaväelased Brüsseli tänavatel ei lase unustada, et Belgias valitseb endiselt kõrge terrorioht. Möödunud nädalal viisid siinsed julgeolekujõud läbi ulatusliku operatsiooni, ennetamaks rünnakut, mis prokuratuuri sõnul võinuks aset leida lähitundidel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Julgeolekuanalüütik ja Vesalius Kolledži professor Joachim Koops ütles, et oli üllatav näha, kui laialdaselt see võrgustik üle Belgia oli arenenud ja et oli kohene oht.
"Pole siiani selge, kas see oli üksnes politsei vastu suunatud või oli ka teisi, sihtmärke tsiviilisikute näol," märkis ta.
Prokuratuuri sõnul moodustasid Belgia terrorivõrgustiku tuumiku Süüriast Belgiasse naasnud džihadistid.
Professor Koops ütles, et Euroopasse on ühtekokku tagasi tulnud pea 700 Süürias radikaliseerunud võitlejat, neist hinnanguliselt 200 viibib praegu Belgias.
Pieter Stockmans on ajakirjanik, kes dokumenteeris ühe esimestest Süüriasse ISIS-e ridadesse võitlema läinud Belgia noormehe loo. Tegu oli kristlasest poisiga, kes vahetas usku, sest oli ühiskonnas ja iseendas pettunud.
"Ta oli kõigest jalgpallifänn ja ta visati klubist välja. Ta sai koolis halbu hindeid ja ta paigutati madalamasse õppeastmesse. Vaid aasta jooksul lagunes kogu ta enesekuvand. Ta otsis uut väljapääsu, austust, kodu, kus ta tunneks end kasulikult ja austatult," meenutas Stockmans.
Viimaste nädalate ärevad sündmused Pariisis ja Brüsselis teevad kohaliku moslemikogukonna murelikuks. Brüsselis moodustavad moslemid umbes veerandi elanikonnast. Alates 2009. aastast on Antwerpenis ja Brüsselis kõige populaarsem poisi nimi Mohamed.
Brüsseli eurokvartalist lühikese jalutuskäigu kaugusel asub Belgia suurim mošee, kuhu reede pärastlõunal koguneb umbes 4000 moslemit. Siinse kogukonnaliidri, imaam Mohamed Galayi sõnul on radikaliseerumine sotsiaalsüsteemi, mitte islami probleem.
"Näiteks sain täna hommikul meili, kus öeldakse, et kui te ei taha integreeruda, peate siit riigist ära minema, sest te pole siin selleks, et meid islamiusku pöörata. On näha, et see inimene oli otseselt nendest sündmustest mõjutatud. Belgias on 600 000 moslemit - kui me kõik oleksime terroristid, toimuks iga päev ja iga minut kusagil atentaat," märkis imaam.
Demokraatia tavasid austavate mõõdukate moslemite hääle kõrval kuuleb Belgias ka radikaalseid sõnavõtte. Praegu käib kohtuprotsess rühmituse Sharia4Belgium üle, mille üks liidritest Abu Imran rõhutab igal võimalusel, et on vaid aja küsimus, mil Belgias kuulutatakse välja islamikalifaat.
"Isegi uskmatud ise ütlevad, et aastaks 2030 on Belgias enamus moslemid. Nii et see on kõigest aja küsimus," lausus ta.
Sharia4Belgium tuumik koosneb paarikümnest inimesest. Belgia moslemikogukond peab neid marginaalideks.
Toimetaja: Laur Viirand