Prantsusmaal võtsid relvastatud mehed kirikulised pantvangi ja tapsid preestri, vastutuse võttis ISIS
Prantsusmaa põhjaosas Normandias Saint-Étienne-du-Rouvray's võtsid kaks nugadega relvastatud meest kirikus viis inimest pantvangi ning tapsid rünnaku käigus preestri. Politsei tegi kurjategijad hiljem kahjutuks. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.
Pantvangistatute seas olid preester, kaks nunna ning kaks kiriku külastajat, kokku viis inimest, vahendasid Le Figaro, Reuters ja BBC.
Mehed sisenesid kirikusse missa ajal külguksest. Ühel nunnal õnnestus põgeneda ja abi kutsuda.
Kiriku piirasid ümber politsei eriüksuslased ning kuulda oli laske.
Siseministeeriumi teatel tehti kaks pantvangistajat pärast 40 minutit kestnud piiramist kahjutuks. Mõlemad ründajad lasti eriüksuslaste poolt maha. Operatsioon kuulutati lõppenuks kohaliku aja järgi kell 10.45.
Üks ründajatest oli 19-aastane Adel Kermiche, kes oli politsei jälgimise all, kuna püüdis möödunud aastal kaks korda Süüriasse minna.
Politsei püüab jätkuvalt tuvastada teist ründajat.
Politsei teatel tapsid ründajad preestri noaga ning allikate kinnitusel oli tal kõri läbi lõigatud. 84-aastase preestri nimi oli Jacques Hamel.
Lisaks sai üks kirikus viibinud naine haavata ning tema seisund on kriitiline. Võimude selgituste kohaselt üritasid ründajad naist samuti surnuks pussitada ning kiirabil tuli teda enne haiglasse viimist sündmuskohal elustada.
Kirikuhoone kontrolliti ka pommirühma poolt üle.
Kuigi ründajate motiive algselt ametlikult ei selgitatud, teatasid politsei allikad kohe, et vähemalt ühel ründajatest oli habe ja ta kandis moslemitele omast peakatet. Samuti on teada, et juhtumi uurimise võttis üle prokuratuuri terrorismijuhtumeid menetlev osakond.
Hiljem on allikad teatanud, et juhtumiga seoses on võetud kinni vähemalt üks võimalik kaasosaline.
Ründajad olid vandunud truudust ISIS-ele
Sündmuspaika saabusid ka Prantsusmaa president François Hollande ja siseminister Bernard Cazeneuve.
Presidendi kinnitusel oli tegu terrorirünnakuga ning ründajad olid vandunud truudust äärmusrühmitusele ISIS. Riigipea sõnul tuleb ISIS-e vastu kasutada "kõiki vahendeid".
"Daesh (ISIS - Toim.) on meie vastu sõja kuulutanud, me peame seda sõda pidama kõigi vahenditega samal ajal pidades kinni õigusriigi printsiipidest, sest see on see, mis teeb meist demokraatliku riigi," selgitas Hollande sündmuskohal ajakirjanikele.
Äärmuslastega seotud internetiportaal Amaq jõudis juba teatada, et rünnaku korraldasid kaks "ISIS-e võitlejat".
Üks ründajatest kandis elektroonilist jalavõru
12 päeva tagasi tappis 31-aastane tuneeslane Prantsusmaal Nice'is veoautoga rahvamassi sõites 84 inimest. Rünnaku võttis samuti omaks terrorirühmitus ISIS.
Viimasel ajal on ISIS-e rünnakute asjus üha rohkem võtnud kasutusele taktika, kus enda võitlejateks kuulutatakse ka kõik üksiküritajatest terroristid, kellel ei pruugi rühmitusega varasemaid tegelikke sidemeid olla. Piisab vaid sellest, kui ründajad mingis vormis ISIS-ele truudust vannuvad.
Prantsuse meedia toob välja, et Seine-Maritime'i departemangus Saint-Étienne-du-Rouvray' linnas asuv Saint Étienne'i kirik on olnud islamiäärmuslastest terroristide huviorbiidis ka varem. 2015. aasta aprillis peeti Pariisis kinni alžeerlasest tudeng Sid Ahmed Ghlam, kes mõisteti terrorirünnakute kavandamise eest vangi. Muuhulgas kavatses ta korraldada ka rünnakuid kirikutes ning tema sihtmärkide nimekirjas oli teiste seas ka Saint-Étienne-du-Rouvray' kirik.
Tänase rünnaku puhul on tulnud ilmsiks veel üks märkimisväärne asjaolu - Pariisi prokurör Francois Molins ütles, et Kermiche oli mullu maist kuni tänavu märtsini vahi all. Seejärel mees vabastati, kuid ta pidi kandma elektroonilist jalavõru, mille abil oli võimalik jälgida tema asukohta. Samuti tohtis ta oma kodust lahkuda päevas vaid mõneks tunniks.
Prokuratuur olevat olnud terrorismiga seotud kuriteo eest vangi mõistetud mehe vabadusse laskmise vastu, kuid kohtus nende seisukoht peale ei jäänud. Mehe seos terrorismiga seisnes selles, et ta oli üritanud Süüriasse džihaadivõitlejaks minna ning võimude jaoks oli ta seega juba varasemast ajast tuttav.
Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand, Merili Nael