Video: Peterburis võeti maha Mannerheimi mälestustahvel (1)

Mannerheimi mälestustahvel Peterburis. (Foto: Venemaa kultuuriministeerium/mkrf.ru)
14.10.2016 11:21
Rubriik: Välismaa

Neljapäeva hilisõhtul võeti Peterburis Zahharjevskaja tänaval asuva sõjaväe insenertehnililise instituudi hoone seinalt maha marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi mälestustahvel, mis oli pärast juunis toimunud pidulikku avamist korduvalt vandaalide ohvriks langenud. Edaspidi saab mälestustahvlit näha Tsarskoje Selos asuvas Ratnaja Palata muuseumis, kus käsitletakse esimese maailmasõja sündmusi.

Portaal Fontanka kirjutab, et mälestustahvli demonteerimiseks kulus töömeestel umbes 10 minutit ning tööprotsessi valvas ka politseipatrull. Töömehed ei osanud vastata küsimusele, kes oli andnud käsu mälestustahvel avalikust kohast ära kolida. "Meie oleme ehitajad. meile helistas sõber Igor ja ütles, et on üks tööots," selgitas üks töömeestest.

Lõpuks pandi mälestustahvel veokisse, mida juhtisid sõjaväevormis mehed, ning viidi minema.

Mälestustahvel kunagisele tsaariarmee kindralleitnandile ja Soome marssalile ning presidendile Carl Gustaf Emil Mannerheimile avati Peterburis 16. juunil. Zahharjevskaja tänaval asuva praeguse sõjaväe insenertehnililise instituudi hoones paiknes tsaariajal Mannerheimi väeosa kirik.

Märkimisväärne on see, et mälestustahvli uhkest avamistseremooniast võtsid osa tollane presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski. Samuti on hoone, mille külge mälestustahvel pandi, föderaalvõimu oma, mitte aga Peterburi linnavõimu oma.

Mälestustahvli avamine tekitas paljudes Peterburi elanikes ja kohalikes poliitikutes aga protestimeeleolusid, sest Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu on protesteerinud peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud, kelle hinnangul aitas Mannerheim kaasa Leningradi blokaadile.

Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."

"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris omakorda Sergei Ivanov.

Kohalikele aktivistidele aga föderaalvõimu esindajate põhjendused korda ei läinud ning mälestustahvlit üritati öö varjus korduvalt lõhkuda. Samuti valati seda mitu korda värviga üle. Samuti esitati kohtukaebusi eesmärgiga see linnaruumist ära koristada. Lõpuks andis surve mõju ning neljapäevast alates Mannerheimi mälestustahvlit enam Zahharjevskaja tänaval ei ole.

Vene meedias on palju spekuleeritud selle üle, miks üldse oli Kremlil vaja sellist mälestustahvlit Peterburi linnaruumi lisada. Linnavolikogus pakuti välja, et ehk üritas Moskva sellise sammuga parandada suhteid Soomega ning ehk loodeti selle žestiga vähendada võimalust, et naaberriik ei kaaluks enam nii palju NATO-ga liitumist.

Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu. 2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Mälestustahvli eemaldamine (Fontanka.ru): 

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus