Analüütik: Lääs ei taha Venemaad isoleerida
Venemaa Poliittehnoloogiate keskuse asedirektori Aleksei Makarkini sõnul ei ole lääneriigid Moskva suhtes veel väga kriitilised olnud, sest ei taha Venemaad isoleerida.
USA ei soovi otsesõnu välja öelda, et Ukrainas toimuv on sõda, küll aga tunnistab, et Ukrainas tegutsevad väed Kremli otsesel juhtimisel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Moskvas eitatakse aga kategooriliselt, et Vene väed on Ukrainasse saabunud ja riikide vahel on alanud täiemõõduline sõda. Vene kaitseministeeriumi sõnul olid fotod, mille NATO eile avaldas, selge võltsing.
Samas usuvad Venemaa analüütikud, et lääneriigid ei ole Moskva suhtes täna väga kriitilisi avaldusi teinud, kuna see halvendaks suhteid Venemaaga veelgi.
"Ühelt poolt soovib Lääs Venemaad ohjeldada, mis tähendab, et oleme tagasi "ohjeldamispoliitika" juures. See sõna kuulus aga külma sõja aegsesse leksikoni," märkis Makarkin.
"Teisalt ei soovi Lääs, et Venemaa oleks isoleeritud. Läänes on külma sõja aegadest alates veendumus, et kui Venemaa isoleerida, võib ta käitumine muutuda etteaimamatuks ja täiesti kontrollimatuks. Seepärast püüab Lääs ühelt poolt kasutada sanktsioone ja survevahendeid, teisalt aga Venemaale midagi ka pakkuda. Hetkel tuleb see Läänel aga halvasti välja," lisas analüütik.
USA püüab vältida rahvusvahelise õigusega vastuollu minemist
President Barack Obama, USA saadik ÜRO-s Samantha Power ja välisministeeriumi pressiesindaja Jen Psaki kirjeldasid eile detailselt, kuidas Venemaa on käitunud Ukraina kriisis agressiivselt, kuid ükski neist ei öelnud välja, et tegemist on invasiooniga.
Psaki kinnitas eraldi veel telekanalile CNN, et Venemaa käitumise invasiooniks nimetamine ei tähendaks, et USA peab kuidagi muudmoodi olukorrale reageerima. Kuid ka siis hoidus Psaki hoolikalt sellest, et tema suust ei kõlaks sõna invasioon.
Nende eelistatud väljend "incursion" tähendab eesti keeles sisuliselt sama - sõjalist kallaletungi -, kuid inglise keeles teatud sõnade kasutamine tooks siiski kaasa teatud automaatseid kohustusi ja piiranguid rahvusvahelise õiguse raames.
Valge Maja juristid jälgivad aga väga täpselt, et ameeriklaste otsused, näiteks Ukraina armee varustamine, ei läheks kunagi tulevikus kuidagi vastuollu rahvusvahelise õigusega või ei tähendaks näiteks kogemata Venemaale sõja kuulutamist. Või vastupidi - et üks otsus või valesti nimetatud sõna ei nõuaks automaatseid käike, lähtuvalt Ameerika enda seadustest, mida president Obama enam kontrollida ei saaks.
Samal ajal on jätkuvalt kasvanud nende ameeriklaste hulk, kes arvavad, et president Obama pole piisavalt jõuline USA julgeoleku ja välishuvide kaitsmisel.
Toimetaja: Merili Nael