Urm: Eesti eesistumise võtmeküsimuseks on inimesed

Video
Elo Ellermaa
21.07.2016 19:20
Rubriik: Välismaa

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuhi Tiina Urmi sõnul eesistumise võtmeküsimuseks eelkõige selle ülesande täitmisega tegelema hakkavad inimesed.

Kuigi ametlikku kinnitust veel ei ole, on väga tõenäoline, et Eestist saab Euroopa Liidu eesistujariik pool aastat varem, ehk 2017. aasta juulist. Eesistumise perioodiks jääks sellisel juhul ikkagi pool aastat. Perioodi ettevalmistustega seotud inimesed ütlevad, et ees on keerulised ajad, kuid Eesti tuleb sellega toime. Eesistumise maksumus Eesti jaoks on 75 miljonit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda, tekkis peagi küsimus, mis saab nende 2017. aasta teise poolde plaanitud Euroopa Liidu eesistumisest. Eesti edastas Brüsselile seisukoha.

"Tõepoolest, meie esimene eelistus oleks olnud 2018. esimene poolaasta, aga me oleme valmis ka tegema 2017. teisel poolaastal," kommenteeris riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees kalle Palling (RE)

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise reeglid on Pallingu sõnul nii karmid, et sellest tulenevalt langesid ära ka variandid olla pikemalt eesistujamaa või tuua mõni teine riik vahele.

"Igal juhul oleme valmis, ega Eesti huvides ei ole ju juhtimiskriisi esilekutsumine, et olukord on niigi keeruline seoses Suurbritannia lahkumise sooviga EL-ist ja kindlasti Eesti saab sellega ilusasti hakkama," arvas Palling.

Eesti eestistumise kogueelarve on 75 miljonit eurot. Sellest kõige suurema kulu, ehk 43 miljonit eurot moodustavad töötasud ja pikaajaliste lähetustega seotud kulud, 15 miljonit eurot neelavad üle kahesaja siin toimuva konverentsi, kohtumise ja visiidi, 12 miljonit eurot kulub kontorikohtade loomisele ja lühiajalistele lähetustele ning 5 miljonit läheb välisprogrammile üritustele ehk Eesti tutvustamisele Euroopa ja mujal. Kogu eelarve oli jaotatud kolme aasta peale.

Rahandusminister Sven Sesteri (IRL) sõnul oli seni arvestatud, et 2017. aastal on eesistumise kulusid riigieelarves 30 miljonit eurot ja 2018. aastal 40 miljonit eurot. Kui aga eesistumine nihkub pool aastat varasemaks, tuleb leida kõik 70 miljonit juba järgmisel aastal.

"Eesti on tubli väikeriik, kes on alati täitnud oma ülesanded, täidab ka need ära. Järgmise aasta eelarvet koostades võtame sel juhul ka arvesse täiendavate finantsvajaduste olemasolu järgmise aasta sügiseks," rääkis Sester.

Rahaline pool on üks asi, kuid eesistumise nihkumine tähendab ka kõikide muude protsesside kiirendamist. Varem peavad valmima programm, sündmuspaigad, ajakava tuleb ümber teha.

Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm ütles, et eesistumise võtmeküsimuseks on aga inimesed.

"See on see koht, millega me olem alustanud kõige varem, ehk siis personali ja inimeste ja rollijaotuse planeerimine on alanud juba ammu ja inimeste koolitamine juba käib. Loomulikult see varasemaks toomine tähendaks inimeste jaoks seda, et kõik muutub märksa pingelisemaks ja intensiivsemaks, tuleb samal ajal tegeleda juba sisulistesse teemadesse sisse elamisega," sõnas ta.

Eesistumise läbiviimises lööb otseselt kaasa rohkem kui 1000 inimest.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

täna vikerraadios