Videod: Merkel ja Hollande tegid europarlamendis ühisavalduse
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande esinesid täna Strasbourg'is Euroopa Parlamendi ees ühispöördumisega. Kõige rohkem peatuti rändekriisil ja Süüria olukorral, kuid räägiti ka Ukrainast ja eurotsoonist. Kõigi oluliste probleemide lahendamise eelduseks pidasid nii Hollande kui ka Merkel solidaarsust ja vastutustunnet.
Europarlamendi president Martin Schulz ütles, et see on ajalooline visiit ajalooliselt keerulisel ajal. "Euroopa Liit seisab silmitsi tohutute väljakutsetega ja vajab oma liidritelt tugevat pühendumust," nentis ta.
Schulzi sõnul on oluline, et pühendumust kinnitatakse Euroopa demokraatlikult valitud esindajate ees.
Euroopa Liidu kahe suurema majandusega riigi liidrid Merkel ja Hollande on etendanud juhtrolli ühenduse ees seisvate väljakutsete puhul, nagu rändekriis, Kreeka võlasaaga ja Ukraina konflikt.
Viimase samalaadse pöördumise Euroopa Parlamendi ees tegid Lääne-Saksa kantsler Helmut Kohl ja Prantsuse president François Mitterrand 26 aastat tagasi. Tänane ühine visiit toimus 25 aastat pärast Saksamaa taasühinemist ja 26 aastat pärast Berliini müüri langemist.
Pärast president Schulzi ametlikku tervitust tegid nii president Hollande kui liidukantsler Merkel 20-minutilise avalduse, millele järgnesid fraktsioonide juhtide sõnavõtud ning seejärel vastasid Hollande ja Merkel neile esitatud küsimustele.
Kõned ja arutelu täiskogu istungjärgul algas kell 16 Eesti aja järgi ning täismahus videot sellest saab vaadata käesoleva artikli sees. Ülejäänud videomaterjale on võimalik vaadata SIIT.
Hollande: me peame aitama inimesi põgenikelaagrites, sest muidu tulevad nad siia
Esimesena kõneles president Hollande, kes tõstis eraldi esile näiteks rändekriisi ja Süüria olukorda, olukorda Ukrainas ning vajadust eurotsooni tugevdada.
Rändekriisist rääkides rõhutas ta, et Euroopa peab toetama Türgit, kui tahetakse, et Türgi Euroopat aitaks. Tuleb aidata neid inimesi, kes on sealsetes põgenikelaagrites, sest muidu tulevad nad Euroopasse. Euroopasse jõudnud varjupaigataotlejad tuleb aga liikmesriikide vahel õiglaselt ära jaotada ning selle nimel juba tegutsetakse.
Migratsiooniprobleemide lahendamisel on parimaks lahenduseks kasutada neid vahendeid, mida kasutati Kreeka võlakriisi puhul - ehk solidaarsust ja vastutustunnet, rõhutas Prantsuse riigipea. "Läbikukkumine oleks tähendanud kaotada riik, kelle kultuur valgustab meid ka praegu."
Ukrainast rääkides juhtis Hollande tähelepanu sellele, et koos suudeti kehtestada Venemaa vastu sanktsioonid, mille kokku leppimiseks leidis aset põhjendatud ja keeruline arutelu.
Süüria puhul kritiseeris ta president Bashar al-Assadi toetamist ning rõhutas, et usulise konflikti laienemisel šiiitide ja sunniitide vahel võib viia laiema sõjani, mis lõpuks jõuab ka Prantsusmaa territooriumile. Ta lisas, et Prantsusmaa on võtnud Süürias juba sõjalise vastutuse, kuid diplomaatilise vastutuse olukorra lahendamiseks peavad võtma kõik Euroopa riigid.
Hollande kordas oma ettepanekut, et eurotsooni peab tugevdama ja ühtsemalt juhtima, et reeglitest kinni peetaks. Tugevdada tuleks ka Schengeni ala. "Sisepiiride taastamine oleks traagiline viga," tunnistas ta.
Ühine peaks ka olema varjupaigapoliitika ja turvaliste päritoluriikide nimekiri.
Lisaks peatus Hollande ka kliimaküsimustel ning kutsus eurooplasi üles suunama tootmine keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogiatesse.
Merkel: just praegu vajame me rohkem Euroopat
Merkel ütles oma sõnavõtus, et Prantsusmaa ja Saksamaa on otsustavalt tegutsenud Ukraina kriisi lahendamiseks. Ta meenutas, et kõik nägid Krimmi annekteerimist ja olukorra destabiliseerimist Ida-Ukrainas, kuid õnneks on Euroopa Liit ühiselt tegutsenud, sanktsioone kehtestanud ja näidanud, et seda ei saa lubada. Merkel avaldas lootust, et nüüdsete püüdluste tulemusena jääb relvarahu püsima.
Kreeka võlakriisi kommenteerides rõhutas Merkel samuti, et Euroopa Liit peab oma rahandust paremini kontrollima ja Prantsusmaa ning Saksamaa annavad selleks oma panuse.
Rändekriisist rääkides lausus liidukantsler, et Euroopa ei saa end lahti siduda globaalsetest sündmustest.
"Keegi ei lahku oma kodust kerge südamega, ka siis, kui põhjused on majanduslikud," nentis ta, kuid viimastele on Euroopa sunnitud ütlema, et neid ei saa vastu võtta, kuna tuleb aidata inimesi, kes põgenevad sõja eest.
Ka Merkel kutsus üles Türgit põgenike aitamiseks toetama ning selles osas on ta nõus Euroopa Komisjoni ettepanekutega.
Merkel rõhutas, et Euroopa ei tohi sulguda rahvuspiiridesse, sest just praegu on vaja rohkem Euroopat ja rohkem solidaarsust. Tuleb üheskoos oma välispiiride kaitseks tegutseda, ainult nii saab vältida sisepiiride sulgemist. Ainult üheskoos õnnestub tagasisaatmislepingud sõlmida ja saata tagasi need, kes varjupaika ei saa, lisas ta.
Saksamaa valitsusjuht tunnistas, et Dublini menetlus on praegusel kujul iganenud ning vaja on uut menetlust ja varjupaigataotlejate õiglast jaotamist liikmesriikide vahel.
Ainult üheskoos tegutsedes õnnestub Euroopal Merkeli sõnul ellu viia tohutu integratsiooniülesanne, mis seisab alles ees. Ühelt poolt peavad saabuvad inimesed integreeruma, keelt õppima ja reeglitest kinni pidama, kuid saabujaid tuleb ka väärikalt vastu võtta.
"Me oleme väärtuste ühiskond," nentis Merkel ja sõnas, et nendest loobumisel reedaks Euroopa ka iseend.
Kui me oma põhimõtetest kinni peame, tuleme sellega toime ja väljume tugevamatena ning kaitseme oma väärtusi ka globaalselt, ütles ta lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand