Ülemkogul keskendutakse rändele, terrorismile ja Suurbritannia püsimisele EL-is
Valitsusjuhid ja riigipead kogunevad täna Brüsselisse kahepäevasele kohtumisele. Aasta viimasel ülemkogul arutatakse peamiselt kolmel teemal: rändekriis, terrorism ja Suurbritannia erisoovid liidus püsimiseks.
Pariisi terrorirünnakute poliitilise järellainetusena kõneldakse peamiselt infovahetuse parandamisest. Kuigi üldiselt valitseb liikmesriikide vahel vajalike tegevuste osas üksmeel, on mitmes pealinnas ärevust tekitanud Euroopa Komisjoni tulirelvade direktiivi eelnõu, millega soovitakse muuhulgas keelustada tsiviilkäibes olevad poolautomaatsed tulirelvad. Keeld puudutaks pea pooli Eesti relvaomanikest, sealhulgas kaitseliitlaste väljaõpet. Komisjoni ettepaneku vastu on ligi 10 liikmesriiki, nende seas Soome ja Poola.
Briti peaministril võib õhtusöögil kõht tühjaks jääda. David Cameroni üks vastuoluliseim lubadus - mitte maksta toetusi neile, kes on Suurbritannias viibinud alla 4 aasta, nõuab osavat selgitustööd kui Briti valitsusjuht selle tõepoolest elluviia tahab. Et lõplik kokkulepe tehakse brittidega veebruaris, püüab Cameron ülemkogul ilmselt toetust ja mõistmist koguda.
Kuigi Kreeka nõustus viimaks laskma riiki Frontexi piirivalvurid, on plaanitud 11st registreerimiskeskusest siiani avatud vaid kaks ja 160 000 põgenikust ümberpaigutatud vaid 184. Nõrk kontroll Euroopa Liidu välispiiril tekitab kiusatust sulgeda sisepiirid, et põgenike ja immigrantide liikumist kontrollida. Seega võib eeldada, et liidrid arutavad Euroopa Komisjoni äsja esitletud Euroopa piiri- ja rannavalve agentuuri üle. Kuigi välispiiride parema kaitse vajaduses kahtlejaid laua ümber ei ole, võib kirglikum mõttevahetus ees seista Komisjoni ettepaneku üle, mis annab agentuurile õigused saata piirivalvurid välispiirile ka ilma liikmesriigi abitaotluseta.
Ülemkogu eel toimub Austria eestvedamisel mini-tippkohtumine Türgiga. Osalevad Saksamaa, Soome, Rootsi, Belgia, Luksemburgi, Hollandi, Kreeka ja Sloveenia liidrid. Ka novembri lõpus kohtus grupp euroopa liidreid Türgiga, toona kõneldi vabatahtlikust ümberpaigutamise programmist, et luua seaduslik rändekanal Türgi põgenikelaagri asukatele Euroopasse.
Tähelepanuväärse lisandina on järelduste mustandis ära toodud ka viide Nordstream-2 kohta. Tekstis seisab, et kõik uued taristuprojektid peavad vastama energialiidu eesmärkidele, eeskätt tarneallikate mitmekesistamisele. Võib oletada, et Saksamaa pingutab, et lause tekstist kustutada, samas on Visegradi riigid, keda toetab Euroopa Komisjoni energiavolinik, jõuliselt plaanitava Vene-Saksa gaasitoru laienduse vastu.
Toimetaja: Aleksander Krjukov