Margus Kolga: eestlaste abil võib ÜRO peasekretäri valimises enam läbipaistvust näha
Rahvusvaheliste organisatsioonide büroo nõunik Margus Kolga sõnul on ÜRO peasekretäri valimised olnud alati läbipaistmatud ja selge regulatsioonita. Eesti on üks riikidest, kes on survestanud selle avatumaks muutumist ja võib mõningat edu kuulutada.
ÜRO peasekretäri ehk maailma suurima organisatsiooni juhi valimistes ei saa eestlased küll otse osaleda (kui oma kandidaadi pakkumise võimalus välja arvata), kuid protsessi kulgemises on neil oma roll siiski mängida.
Margus Kolga rääkis "Terevisioonis", et ÜRO peasekretäri valimise süsteem ei ole kogu 70 tegutsemisaasta jooksul kunagi selge ega kuigi läbipaistev olnud.
Organisatsiooni põhikirjas on vaid üks reguleeriv säte, mis ütleb, et peasekretäri nimetab ametisse julgeolekunõukogu ettepanekul peaassamblee.
1946. aastal prooviti dokumenti kirja panna kogu valimisprotsess, kuid paraku ei anna kirjeldus just palju selgust.
"Kuidas see tegelikult toimub - sellest on kuulda ainult kuulujutte," sõnas Kolga. Teada on, et ühe kandidaadi osas tuleb julgeolekunõukogus saavutada üksmeel. Kui nõukogu viis alalist liiget on kandidaadis konsensusele jõudnud, tuleb saada veel nelja mittealalise liikme toetus. See tähendab, et kandidaadi saab esitada 15 liikme seas minimaalselt üheksa poolthääle saamisel.
Julgeolekunõukogu arutlused toimuvad aga kinniste uste taga. Taoline otsustusprotsessi läbipaistmatus on tekitanud pahameelt, olgugi, et seni pole nõukogu valikut ümber lükatud.
Sel korral püütakse asju teha pisut teisiti. 2013. aastal loodi survegrupp, mille eesmärk on tuua julgeolekunõukogu töösse rohkem läbipaistvust, teha nõukogu oma töö eest enam vastutavaks. Samuti oodatakse, et nõukogu hakkaks otsustusprotsessidesse rohkem liikmesriike kaasama.
Survegrupp soovib kaht asja:
1) peasekretäri valimisel peaks olema kindel alus;
2) kandidaatide tekkimisel peaks need muuutma avalikuks.
Eesti oli selle survegrupi avatuse alltöögrupi juht koos Costa Ricaga. "Mõnes mõttes saavutasime eesmärgi, aga kuidas see edasi läheb, eks näeme," lausus Kolga. Tema hinnangul on märkimisväärne, et Eesti suutis koos Costa Ricaga tuua peaassambleesse peasekretäri valimise arutluse.
Praegu Eesti selgelt öelnud ei ole, keda valmistel toetab. Nädala alguses oli välja käidud kaheksa kandidaati. Kolga arvates võib praegusele kaheksale veel viis kandidaati lisanduda, mistõttu ei ole Eesti veel selget otsust teinud. Meile võiks tema hinnangul sobida kandidaat, kes on pärit Euroopa Liidust või meiega sarnasest väiksest riigist. Laual ongi ka paar euroliidust pärit kandidaati, kuid nende väljavaade üleliia optimistlik.
8 peasekretäri kandidaati:
UNESCO juht Irina Bukova Bulgaariast, endine Uus-Meremaa peaminister Helen Clark, Moldova välisminister Natalia Gherman, Horvaatia välisminister Vesna Pusić, endine Portugali peaminister António Guterres, endine Makedoonia välisminister Srgjan Kerim ja endine Sloveenia suursaadik ÜRO juures Danilo Türk. Pildilt puudu kaheksas kandidaat - Montenegro välisminister Igor Lukšić.
"Kas keegi Euroopa Liidust ka kohale valitakse, on keeruline öelda, sest kõik julgeolekunõukogu liikmed ei pruugi soosida Euroopa Liidu kandidaati. Arvatakse, et EL-il on niigi palju mõjuvõimu," lausus Kolga.
Kuigi peasekretäri valimised on meediale kõneainet pakkunud, ei tasu Kolga hinnangul loota, et kandidaatide vahel debatt tekiks. Küll aga kohtuvad kandidaadid esimest korda peaassambleega, et seal oma plaane tutvustada. See etapp peaks algama täna-homme, julgeolekunõukogu asub otsust vaagima alles juunis või juulis.
Toimetaja: Greete Palmiste