Reuters: Balti riigid ei pea NATO panust Venemaa ohjeldamiseks piisavaks

(Foto: Reuters/Scanpix)
13.06.2016 13:53
Rubriik: Välismaa

Uudisteagentuuri Reuters väitel kardavad Baltimaade ja Poola juhid, et väed, mida NATO nende terriotooriumile plaanib tuua, on liiga väiksed ja sümboolsed, et Venemaa rünnakut ära hoida.

Juhul kui Moskvaga tekib konflikt, asuvad Leedu, Läti ja Eesti selle eesliinil ning seetõttu on ka nende armeed seatud sellisele valmidusastmele, et vajadusel otsekohe mobiliseeruda, kirjutas Reuters.

Leedu kaitseminister Juozas Olekas ütles, et Venemaa agressiooni Baltimaades ei saa välistada. "Nad võivad piiridel harjutada ja siis tundidega invasioonile ümber lülituda," märkis ta.

Sel nädalal peaksid NATO kaitseministrid kokku leppima 4000 sõjaväelase paigutamise Baltimaadesse ja Poolasse. USA, Saksamaa ja Suurbritannia panevad igaüks välja tuhatkond sõdurit, Kanada aga ülejäänud neljandiku. Baltimaad tahavad survestada NATOt, et see aitaks neil Venemaa vastu ka õhutõrjeüsteemi luua. See samm ärritaks aga ilmselt vägagi Moskvat.

Ehkki Balti riigid NATO vägede saabumist tervitavad, leiavad nad, et sellega tuleks minna kaugemale.

"Peame peatama võimaliku õhurünnaku," ütles Leedu kaitseminister, kes loodab NATO kolleegidega teema tõstatada homsel ministrite kohtumisel Brüsselis. "Arutame lätlaste, eestlaste ja poolakatega regionaalse keskmise ulatusega õhutõrjesüsteemi loomist".

Eesti kaitsejõudude ülemjuhataja kindralleitnant Riho Terras ütles, et ennekõike on vaja kaitsta oma õhuruumi. "Õhutõrje on väljakutse, mis tuleb lahendada koos NATO liitlastega," lausus ta.

Leedu välisministri Linas Linkeviciuse sõnul ei ole asi Leedu kaitses, vaid kogu alliansi usaldusväärsuses.

Balti riigid toetuvad NATO liitlaste õhuturbelennukitele, kes nende taevas patrullivad. Praegu viivad õhuturbemissiooni läbi neli Briti Eurofighter Typhooni hävituslennukit ning neli Portugali F-16 hävitajat. Ametnike sõnul oleks aga õhuturbeks märksa enamat vaja. Samas ei ole idatiiva tarbeks lisaraha eraldamisest huvitatud NATO lõunapoolsed riigid, kes on ise hädas pidurdamatu migrandivooga.

Venemaa on öelnud, et ei ohusta endisi Nõukogude riike. Ka NATO tippametnike sõnul on jutt peatselt saabuvast rünnakust eksitav.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus