Juncker usub, et Türgiga õnnestub homseks kokku leppida

Video
17.03.2016 15:05
Rubriik: Välismaa

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on veendunud, et Euroopa Liidu juhtidel ning Türgil õnnestub hiljemalt homme kokku leppida plaanis, kuidas Türgi kaudu Euroopasse kulgevale rändesurvele piir panna.

"Ma olen üsna veendunud ja kindel, et me jõuame Türgiga täna või homme kokkuleppele," vahendas Reutersi Junckeri kommentaari enne Euroopa Ülemkogu algust.

"Ma tahaksin märkida, et need Türgiga sõlmitud lepped - mis pole hetkel küll veel täiesti lõplikud - on kooskõlas Euroopa seaduste ning Genfi konventsiooniga," lisas ta.

Euroopa Liit on otsustanud eraldada Türgile Süüria pagulaste abistamiseks aastatel 2016-2017 3 miljardit, millest Eesti osa on 2,79 miljonit eurot. Valitsus andis täna selle makse tegemiseks ka rohelise tule.

Eesti on Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppeid rändekriisi leevendamiseks toetanud.

Tusk oli skeptilisem

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk aga nii optimistlik ei olnud ja nentis käesoleval nädalal leppe sõlmimine kujuneb kindlasti keerukaks.

"Kokkulepe peab olema vastuvõetav kõigile 28 liikmesriigile, ükskõik kui suured või väikesed nad ka poleks, " märkis Tusk vihjates ilmselgelt Küprose ähvardusele panna veto Türgi liitumisläbirääkimiste kiirendamisele. Küprose esindajad kinnitasid seda seisukohta ka täna.

Lisaks rõhutas Tusk seda, et kokkulepe peab vastama kõigile Euroopa Liidu seadustele ning rahvusvahelisele õigusele ning selles küsimuses on esialgse leppe sisu teravalt kritiseerinud nii ÜRO organisatsioonid kui ka erinevad inimõiguslased.

Kõrge Türgi ametnik aga teatas täna, et Ankaral pole plaanis mingeid uusi nõudmisi esitada ega ka varasematest seisukohtadest loobuda, kui peaminister Ahmet Davutoglu homme Ülemkogule saabub. See tähendab omakorda seda, et Küprosele mingite järeleandmiste tegemine pole plaanis.

Eile õhtul diplomaatide käes olnud leppe mustandis on Türgile tehtavaid järeleandmisi natuke leevendatud. Liitumisläbirääkimiste kiirendamise tempo pole enam nii kiire ning viisavabaduse võimaldamise eelduseks on endiselt see, et Türgi täidab kõik selleks vajalikud kriteeriumid.

Küprose küsimus

Türgi soovib, et tema kodanikele kehtestataks juba käesoleva aasta juunis viisavabadus ning avataks liitumiskõneluste uued peatükid. Ankara peab seda Euroopa Liidu vastutasuks selle eest, et Türgi aitab Euroopasse suunduvat migratsioonilainet tõkestada.

Küprose president Nicos Anastasiades on varem korduvalt teatanud, et loobub vetost vaid juhul, kui Ankara Küprose iseseisvust tunnustab. Türgi aga omalt poolt nõuab, et Nicosia teeks järeleandmisi Türgi kontrolli all oleval territooriumil tegutsevatele Ankara liitlastele.

2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud Küprose jagas 1974. aastal kaheks Türgi invasioon, mille ajendiks sai Kreekast inspireeritud riigipööre. Türgi poolt hõivatud alal kuulutati 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mille iseseisvust tunnustab ainult Türgi ise. Kuigi viimasel ajal on kahe poole vahel tehtud leppimise nimel edusamme, pole põhimõttelised küsimused endiselt lahendatud.

Peamised lahendamist vajavad küsimused

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel märtsi alguses ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:

1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;

2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;

3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;

4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;

5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;

6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.

Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida täna alanud Ülemkogul. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Maailma kino Toriseja (Mielensäpahoittaja, Soome 2014)
Täna 21:35

Lugu pahurast papist, kelle vana kooli põikpäisus pannakse proovile, kui ta on sunnitud pärast ränka kukkumist kolima elama suurde linna oma särava ja nutika minia juurde. Need kaks lähevad silmapilk karvupidi kokku, millel on lõbusad tagajärjed, ning üsna pea soovib minia tema väljakolimist. Kuid vanatois on peidus enamat, kui naine alguses arvas. Tuleb välja, et ka papil on noorelt minialt üht-teist õppida. See, mis algab tragikoomilise katastroofina, jõuab välja liigutava looni uutest avastustest, sallivusest ja põlvkondadevahelistest erinevustest.

täna klassikaraadios

foto
Kontserdisaalis: La Scala avab hooaja Pucciniga

7. detsember on Itaalias pidupäev – igal aastal avatakse kuulsaima ooperiteatri hooaeg just sel õhtul koos tähtsate külalistega. Otseülekanne Giacomo Puccini ooperi “Madama Butterfly” ettekandelt algab Klassikaraadios kell 18.55.

R2 aastahiti hääletus