ERR Ateenas: kasinuspoliitika vastane Syriza tähendab väsinud kreeklastele uut lootust
Kreeka erakorralistel parlamendivalimistel on vasakpoolne Syriza saamas suurvõitu. Lävepakuküsitluste kohaselt kogub parteide liit kuni 40 protsenti häältest. Konservatiivse võimuerakonna Uus Demokraatia toetus jääb 23-27 protsendi piiridesse.
Päikesepaistelises Ateenas avati valimisjaoskonnad täna hommikul kell 7, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Akropoli jalamil asuva põhikooli ees uurivad tõsiste nägudega kreeklased seinale kleebitud nimekirju.
"Ma ei ole otsustanud, kellele hääl anda. Igal juhul peavad vanad poliitikud kaduma," kommenteeris Kreeka kodanik Panos.
Dimitris leidis, et neil on vaja uut poliitilist süsteemi. "Kaks suurt parteid Uus Demokraatia ja Pasok on riiki hävitanud 40 aastat. See on kohutav," ütles ta.
Nikos arvas, et Kreeka peab lõpetama neoliberaalse poliitika, mis on riigi pankrotti viinud. "Sama vajab kogu Euroopa," märkis ta.
"Euroopa ja ilmselt kogu maailm on patsient, kes põeb vähki ja vajab õiget kemoteraapia kokteili," kirjeldas olukorda Kreeka kodanik Ada.
Viis aastat kriisi ja kasinusmeetmeid on kreeklaste usu võimul olevasse valitsusse kulutanud õhukeseks, isegi kui nende meetmed hakkavad alles nüüd vilja kandma. Ateena tänavatel räägivad inimesed väsimusest ja meeleheitest ning vasakradikaalne Syriza tähendab paljudele uut lootust.
"Inimesi peteti, nad on õnnetud ja neile meeldib unistada, see on väga sentimentaalne. Inimestel on vaja lootust ja nad usuvad lubadusi. Paljud tegelikult ei usu, aga tahavad loota, seepärast valivad nad Syriza," põhjendas partei Potami kandidaat Philip Dragoumis.
Karismaatilise endise kommunisti Alexis Tsiprase juhitud vasakradikaalne Syriza kogub küsitluste järgi täna 35-39% häältest. Hea õnne korral toob see Syrizale 300-kohalises Kreeka parlamendis absoluutse enamuse.
Alexis Tsipras lubab kriisist kurnatud kreeklastele väiksemaid makse ja kõrgemaid palku. Syriza kampaania on olnud sedavõrd mõjus, et paljud kreeklased on viimastel kuudel jätnud maksmata kinnisvaramaksu, mille Tsipras lubab võimule tulles kaotada.
Vasakradikaali enim rahvusvahelist tähelepanu pälvinud lubadus puudutab riigivõlga. Jättes kõrvale kampaanialoosungid, usuvad siiski vähesed, et Saksamaa ja teised kreeditorid oleksid nõus Kreeka võlgade kustutamisega.
Johannes Tralla: Alexis Tsiprast kirjeldatakse kui meest, kes on kompromisside saavutamise nimel valmis ideaale loovutama
Ateenas viibiv ERR-i korrespondent kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et võimalus, et Syriza valimised võidab, on vähemalt lävepakuküsitlusi vaadates üsna suur.
Tralla selgitas, et Kreeka parlamendivalimistel kehtib seesugune omapärane süsteem, et partei, kes valimised võidab, saab lisaks hääletamise korras kogutud mandaadile juurde parlamendis veel 50 kohta.
Lihtne matemaatika ütleb, et kui Syriza teenib näiteks 34-35 protsenti Kreeka valijate toetusest ja saab juurde 50 kohta, siis Kreeka parlamendi 300 kohast 151 peaks neile olema täiesti kättesaadav.
Kuna lävepakuküsitlused on Kreekas varem olnud ebatäpsed, siis liiga suuri lootusi Tralla sellele statistikale hetkel ei paneks, aga välistada seda kindlasti ei saa.
Tralla tõi välja, et Syriza moodustati 13-st erinevast liikumisest ja nende seas on ka kommuniste, maoiste, euroskeptikuid. Üks asi, mis Syrizat Tralla sõnul vägagi iseloomustab, on Alexis Tsiprase nägu, mis on viimastel nädalatel ja kuudel muutunud oluliselt malbemaks ja sõbralikumaks, seda ka näiteks euro vastu.
Alexis Tsiprast on viimastel päevadel kirjeldatud kui meest, kes on valmis ideaale loovutama kompromisside saavutamise nimel. Tralla märkis, et seega pole ta ka kindel, et Euroopat ootab ees tohutu suur šokk, sest Alexis Tsipras teab, mida partnerid ootavad ja kui ta tahab püsida võimul, siis ta peab ka teatavatele kompromissidele minema.
Tralla märkis, et kui veel Euroopa Parlamendi valimiste ajal ütles Alexis Tsipras välja, et euro ei ole tema teabmis fetiš, siis nüüd viimastel päevadel on Tsipras korduvalt rõhutanud, et ta ei näe Kreeka tulevikku väljaspool euroala.
Kui vaadata Kreeka avalikku arvamust, siis üle 70 protsendi inimestest soovib eurotsoonis püsimist. Ka Kreeka võlausaldajatele oleks see suur hoop, kui Kreeka euroalast väljuks ja majandus selle tagajärjel kokku kukuks. Tralla lisas, et ta ei näe ratsionaalseid põhjendusi, miks Kreeka peaks euroalast väljuma.
Tralla tõlgendas Saksamaa arvamusavaldust, et Kreeka lahkumine euroalast ei ole mingi katastroof, pigem Angela Merkeli viisiks oma partnerit enne läbirääkimiste laua taha jõudmist pisut töödelda, andes mõista, et ei Saksamaad ega euroala laiemalt ei ole võimalik välja pressida.
Tsipras on öelnud, et Kreeka võlg peab vähenema. Tralla arvas, et tõenäoliselt see võlg nominaalselt ei vähene, vaid leitakse mingi kompromiss tagasimakse tähtaegade pikendamise näol, mis ka kreeklased õnnelikuks teeks.
Toimetaja: Liis Velsker