Stoicescu: Prantsusmaa abistamiseks peaks EL kõigepealt kindlustama välispiiride kontrolli
Prantsusmaa abistamiseks peaks Euroopa Liit kõigepealt kindlustama oma välispiiride kontrolli, et terroristid sisse ei imbuks, rääkis kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.
"Aktuaalse kaamera" küsimusele, miks palus Prantsusmaa abi Lissaboni lepingu artikli 42 lõike 7, mitte aga NATO põhikirja artikli 5 alusel, vastas Stoicescu, et USA-s on käima läinud presidendivalimiste kampaania ja võibolla ei tahtnud Prantsusmaa president François Hollande panna president Barack Obamat seisu, kus ta peab ütlema jah või ei.
"Teisalt Prantsusmaale on alati rohkem sümpatiseerinud Euroopa Liidu kontekst ja raamistik, nagu me oleme näinud ka Aafrika riikide puhul - Mali ja Kesk-Aafrika vabariigi puhul -, kus ka Eesti on osalenud operatsioonides," ütles ta.
Stoicescu sõnul näeb ta EL-i riikide abiandmisprotsessi Prantsusmaale kaheetapilisena ja kahemõõtmelisena.
"Esiteks Euroopa Liidus sees - kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid oma jõupingutusi hakkavad edaspidi koordineerima alates luureinfo jagamisest ning sammudest, et võidelda aktiivselt nende võrgustike vastu, mis on olemas Prantsusmaal, Belgias, Saksamaal ja teistes riikides. Ja siin on ilmselgelt vajakajäämisi."
Teadur ütles, et ta pigem kiidaks Prantsusmaa sisejulgeoleku struktuuride tööd, kes on seni ära hoidnud mitmed suured terrorirünnakud.
"Aga vaadake, Prantsusmaa olukord on pisut erinev isegi Suurbritanniast, rääkimata USA-st ja isegi Venemaast, kus on palju tugevam piirikontroll. Prantsusmaa piirid on osa sellest Schengeni režiimist ja Prantsusmaal endal ei ole võimalik praktiliselt piire kontrollida. Nii et kui nad imbuvad sisse, ütleme Belgias või Nice'is, siis on väga raske selliseid rünnakuid ära hoida. Nii et järelikult esimene etapp on ikkagi see, et kindlustada välispiiride kontroll Euroopa Liidus, eeskätt Kreekas, Itaalias ja Hispaanias, et terroristid ei imbuks sisse. Anda võimalus piiri kontrollijatel kontrollida pikemalt kurjategijate tausta ja neid identifitseerida."
Rääkides sõjalisest tegevusest ISIS-e vastu Süürias, ütles Stoicescu, et ei tohiks teha ennatlikke samme, et mitte sattuda vihma käest räästa alla.
"Kui me nüüd hakkame maavägedega tegutsema ISIS-e vastu ja surume nad Raqqani välja, et pühkida ära see kalifaat maa pealt, siis ju nad kuhugi põgenevad. Kui aga need preventiivsed sammud ei ole tehtud ja Euroopa Liit ei ole ka näiteks aidanud Türgit, et kindlustada piiri Süüriaga ja Iraagiga, siis suur osa neist põgeneb Euroopasse. See kõik oleneb sellest, kuidas need operatsioonid ja need sammud on ette planeeritud, aga seal on teatud ohud. Ja ma ei usu, et selline operatsioon oleks kergem, kui oli Afganistanis. Nii et see võib nõuda ohvreid nii meilt kui ka kohaliku tsiviilelanikkonna seas."
Toimetaja: Heikki Aasaru