Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppe põhimõtted said paika, kuid paljud on endiselt skeptilised
Euroopa Liidu ja Türgi tippkohtumine lõppes äsja Brüsselis lootusrikkalt ning EL juhid loodavad, et tegu oli läbimurdega rändekriisi lahendamisel.
Samas on nii Türgi opositsioon kui ka poliitikaeksperdid leppe suhtes üsna skeptilised, vahendasid Yle, BBC jt.
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:
1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;
2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;
3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;
4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;
5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;
6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.
Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida järgmisel nädalal ehk 17. kuni 18. märtsini toimuvat korralist Ülemkogu. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.
Täna kohtub peaminister Davutoglu Izmiri linnas ka oma Kreeka kolleegi Alexis Tsiprasega.
Türgi opositsioon on mures, et Euroopa unustas kokkulepet sõlmides inimõigused ja sõnavabaduse
Türgis on äsja Brüsselis sõlmitud kokkulepet nähtud kahel moel. Valitsusmeelne meedia on seda esitlenud kui läbimurret ja nentinud, et Euroopa Liit toetab Ankara ettepanekuid. Valitsust kritiseerivad väljaanded on aga mures, et rändekriisi tõttu ei pööra Euroopa Liit piisavalt tähelepanu Türgis aset leidvatele inimõiguste rikkumistele ja sõnavabaduse piiramisele.
"Opositsioonimeedia hinnangul näitab Brüsseli läbirääkimiste tulemus, et Euroopa Liit lasi Türgil väljapressimisega tegeleda ning unustas täielikult inimõigusi puudutavad küsimused," märkis Istanbulis viibiv Yle ajakirjanik Lotta Nuotio.
Samuti muretsetakse, kuidas kokkulepet - ehk Kreeka saartelt tagasisaatmist ja omakorda Türgist Euroopasse saatmist - reaalselt rakendama hakatakse ja mida see sisuliselt tähendab miljonitele Türgi territooriumil viibivatele põgenikele.
"Isegi, kui Euroopa Liit hakkab põgenikke korrapäraselt ja seaduslikult Türgi laagritest vastu võtma, siis kogu olukorda see ei lahenda. Põgenikelaagritest võetavate inimeste arv on väike võrreldes sellega, et Türgis on juba kolm miljonit põgenikku," nentis Nuotio.
Välispoliitika ekspert on skeptiline
Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Toni Alaranta ei usus, et Türgiga sõlmitud kokkulepe oleks püsiv.
"Esiteks on Türgi juba teatanud, et tulgu, mis tuleb, täielikult nad inimsmugeldamist ja Vahemere ületamist kontrollida ei saa. Samuti me ei tea seda, kas seal on ka tegelikult sellist tahet kokkulepitut ellu viia," selgitas Alaranta Soome rahvusringhäälingu hommikuses telesaates.
Samuti sõltub kõik väga palju sellest, kuidas Süüria kodusõda edasi areneb.
Alaranta hinnangul on problemaatilised ka Türgi nõudmised - viisavabadus juuniks ja liitumiskõneluste kiirendamine. Eksperdi arvates ei saa välistada, et oma olemuselt lääne väärtuste vastu olev Türgi juhtkond võib hakata sel teemal sisepoliitilist "teatrit" tegema.
Vanemteadur tuletas meelde, et tegelikult on hetkel käsil kaks varjupaigataotlejate lainet. Üks on kestnud juba vähemalt kümme aastat ja saanud alguse erinevatest riikidest ning teine on siis otseselt Süüria kriisiga seotud.
"Türgi kaudu tuleb inimesi ka lausa Pakistanist ja Afganistanist. Ka Tuneesia tüüpi riikidest, kus ei ole otseselt ohtlik, tuleb inimesi inimsmugeldajate abil jätkuvalt üle mere, mis on mitmes mõttes väga kurb tõsiasi," tuletas Alaranta meelde.
Eelmisel aastal saabus Euroopasse üle mere rohkem kui miljon migranti ja põgenikku, suurem osa neist tulid Türgist Kreekasse.
Hetkel on Kreeka põhjaosas ummikusse jäänud umbes 13 000 inimest, sest Makedoonia tõhustas piirikontrolli. Makedoonia põhjendab oma otsust eelkõige Austria ja teiste põhjapoolsemate riikide piirikontrollide või piiri sulgemistega.
Toimetaja: Laur Viirand