Ekspert: riigist lahkulöömise õigus Krimmi puhul ei kehti
Rahvusvaheline õigus ei sisalda sellist riigist lahkulöömist, nagu on Venemaa mõjul juhtunud Krimmis, ütles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse dotsent Rene Värk.
Ta rääkis "Terevisioonis", et enne ÜRO harta kehtestamist 1945. aastal väideti, et oma kodanike kaitsmine välismaal on kodanike kaitsmise erivorm. Tollal oli loogika see, et kui rünnatakse eemal viibivat kodanikku, siis on kaudselt rünnatud ka tema riiki. See andis põhjuse oma au kaitseks teise riiki tungida.
"Tänasel päeval see argument, et tegemist on enesekaitse erilise vormiga, päris hästi ei lähe. Aga see idee iseenesest, et võiks kodanke kaitseks välismaal jõudu kasutada, ei ole kuhugi ära kadunud," rääkis Värk. Ta märkis, et tänapäeval suhtutakse sellesse väga kriitiliselt. Tavaliselt on kodanike kaitseks välismaale mindud peamiselt selleks, et viia läbi evakuatsioonioperatsioone ja kodanikud kriisipiirkonnast ära tuua.
See tähendab seda, et asukohariik ei ole suuteline teise riigi kodanike kaitset tagama, selgitas saatekülaline. Ta tõi näite, kus välismaal viibivate kodanike ohutuse pärast muretsev riik saadab kriisipiirkonda oma laeva, mis toimetab kodanikud sealt minema.
Kui vaadata aga Krimmis toimunut, siis esiteks on Venemaa seal kodanike kaitsmise põhimõtet laiendanud nö kaasmaalastele ehk siis teinud seda etnilisel printsiibil. Venemaa võimud räägivad ka vene keelt kõnelevate inimeste kaitsmise vajadusest, märkis Värk.
"See hea piiritletud evakuatsioonioperatsioon - sellest ei ole siinkohal juttugi. Minnakse ja jäädakse ning tegelikult tänaseks päevaks on Krimm ju anekteeritud. Nii et see on ilmselge vastuolu igas mõttes kõigi fundamentaalsete põhimõtetega," rõhutas ta.
Ekspert selgitas, et rahvusvaheline õigus ei sisalda sellist üldist lahkulöömise õigust. "Rahvaste enesemääramise õigus küll selle loa annab, kuid pigem piiratud kontekstis. Näiteks dekolonisatsiooni raames, mis toimus külma sõja järel, või siis, kui meil on tegu võõrvõimu all elava territooriumiga."
"Täna öelda, et Krimmis oleks põhjust niimoodi lahku lüüa - siis seda ei ole," lisas Värk.
Toimetaja: Sven Randlaid