Kaarel Kaas: Vene veealune võimekus Läänemerel pole kuigi suur
Venemaa veealune sõjaline võimekus Läänemerel ei ole väga suur – Balti mere laevastiku „hingekirjas" on kaks mitte kõige uuemat Kilo-klassi diiselallveelaeva, märgib kaitseanalüütik Kaarel Kaas.
Vene allveelaevade aktiviseerumisele Soome lahel ja Läänemeres on tema hinnangul kaks seletust: Vene mereväe aktiivsus tervikuna on tõusnud ning lisaks ehitatakse Peterburi lähedal Mustale merele ette nähtud kuut uut diiselallveelaeva.
„Tegemist on täiustatud Kilo-klassi alustega, mida ehitatakse Peterburi lähistel olevates laevatehastes. Esimesed /-/ on hakanud valmis saama ja Läänemerel on toimunud nende käigukatsetused. See selgitab ka, miks reisilaevade ja teiste tsiviilaluste pardal olnud inimesed on neid viimasel ajal Läänemeres rohkem näinud,“ rääkis Kaas Vikerraadio saates „Uudis+“.
Venemaa veealune sõjaline võimekus ei ole Läänemerel väga suur.
„Balti mere laevastiku „hingekirjas“ on kaks Kilo-klassi alust. Mõlemad on üsna levinud diiselallveelaevad, mitte kõige uuemad. Vahepeal oli eksperimentaalses kasutuses ka Vene uuema põlvkonna diiselallveelaev ehk siis Lada-klass. Aga see alus, millega oli palju tehnilisi probleeme, on üle antud Põhja laevastikule.“
Küsimusele, mis võib praegu toimuda Rootsi saarestikus, kus on läinud reedest saadik uuritud „tundmatut veealust tegevust“, vastas Kaas, et üks võimalus on luuretegevus ja teine eriüksuste operatsioonid.
„Külma sõja ajal kuulasid nii USA kui ka Nõukogude Liit sidet pealt merepõhjas kulgevate kaablite kaudu – olid spetsiaalsed allveelaevad, mis läksid kaablid juurde ja sinna paigaldati vahendid, mis võimaldasid sidet pealt kuulata ja salvestada. Eriüksuste meresõjataktika on aga juba külma sõja ajast olnud see, et allveelaevu kasutatakse eriüksuste operatsioonipiirkonda toimetamiseks, kus nad siis vee all allveelaevast eemalduvad ja lähevad täitma oma ülesannet.“
Toimetaja: Rain Kooli