Poola valitsuse reforme hakkab arutama ka Euroopa Komisjon
Poola värske valitsuserakonna Õiguse ja Õigluse vastuolulised otsused pärast oktoobrikuiseid valimisi on kutsunud esile Brüsseli protestinoote.
Õigusriigi reeglite võimalikke eiramisi kavatseb Euroopa Komisjon arutada 13. jaanuaril. Digitaalmajanduse volinik Günther Oettinger kutsus Poolat erilise tähelepanuga kontrolli alla võtma, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Õigluse ja Õiguse erakonna jõulised muudatused on toonud inimesed meelt avaldama. Nende arvates õõnestab uus valitsus demokraatiat ning liigub diktatuuri poole. Rahvusvaheliselt on esile tõusnud kolm suuremat sammu - meediaseadus, konstitutsioonikohtu reform ja NATO oivakeskuse juhi Krzysztof Dusza väljavahetamine. 21. detsembri ööl sisenes kaitseminister relvastatud sõjaväepolitseinikega NATO keskusesse ja teatas, et uus juht on nüüd kolonel Robert Bala.
Aasta lõpus allkirjastas varem võimuerakonda kuulunud president Andrzej Duda põhiseaduskohtu reformi pärast lojaalsete kohtunike valimist kohtusse. Muudatuse järgi peab otsuse langetama 13 kohtuniku, mitte varasema viie kohtuniku kolleegium. Konstitutsioonikohtul on varasemast raskem, et mitte öelda võimatu blokeerida uusi seadusi.
"Otsustasin täna allkirjastada põhiseaduskohtu seaduse täienduse. Minu arvates suurendab see muudatus põhiseaduskohtu võimu ja tähtsust, seda nii sotsiaalse vastuvõtu kui ka puhtalt juriidilises mõttes," põhjendas riigipea.
Meediaseaduse muudatust ei ole president allkirjastanud, kuid rahandusminister saaks ainuisikulise õiguse kinnitada ametisse või vallandada riigimeedia juhte ja järelvalveametnikke.
Protestiks astusid ametist tagasi kolme riikliku telekanali juhid ja televisiooni informatsiooniagentuuri direktor. Presidendi pressiesindaja kommenteeris, et viimase kaheksa aasta jooksul ei olnud riiklikus meedias pluralismi ning siis ei huvitanud see ühtki volinikku ega europarlamendi saadikut.
Kummaline on ka välisministri käitumine. Detsembris pidas Witold Waszczykowski alandavaks Briti peaministri David Cameroni ideed mitte anda liikmesriikide töölistele toetusi nelja aasta jooksul.
Eile ütles ta, et kui Suurbritannia võiks pakkuda midagi Poolale rahvusvahelise julgeoleku raames, siis ei ole nad Cameroni kavale vastu.
Välisminister märkis, et kuna Kesk-Euroopas ei ole just eriti palju liitlasvägesid, siis annab see venelastele põhjuse siin mängida. Täna ruttas minister Waszczykowski taas oma juttu ümber lükkama.
"Ei, ma tahtsin just öelda, et me ei nõustu kavaga. Võib juhtuda, et Briti valitsus piirab neid toetusi. Kui seda piiratakse kõikide Suurbritannia elanike jaoks, siis loomulikult ei saa me sekkuda," lausus ta.
Toimetaja: Laur Viirand