ERR Moskvas: Venemaal kütab kirgi nn pereliikmete peksmise eelnõu
Venemaa riigiduumas on arutluse all seaduseelnõu, mis kergendaks karistusi pereliikmete peksmise eest. Perevägivalla dekriminaliseerimise vastased hoiatavad, et nii võib koduvägivald hoopis kasvada.
Seni on pereliikmete peksmine olnud Venemaal kuritegu. Aga n kasvatamise traditsiooniste meetmete pooldajad hakkasid kurtma, et lapsele antud laksu eest võidakse neilt laps ära võtta, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal."
"Õigeusklik avalikkus lihtsalt palub läheneda sellele mõistlikult ja mitte anda pere lagunemisele põhjusi. Üks asi on ikkagi laste peksmine, mis on küll kuritegu, mille vastu tuleb võidelda ja hoopis teine asi on laksud pepu pihta, nurka saatmine. Et selle eest võtta laps perest ära, see on metsik," rääkis Maailma Vene rahvuskongressi õiguskaitse keskuse direktor Roman Silantjev.
Riik ei pea sekkuma pereasjadesse - seda mõtet toetasid ka duumasaadikud.
"Riik ei pea pereasjadesse sekkuma seni, kui seal ei toimu midagi seadusevastast. Ja antud juhul, kui tegemist on kehavigastuste saamisega või midagi taolist teiste kriminaalkoodeksi artiklite raames, siis muidugi peab riik sekkuma. Kõik muu on eraõigus ja see peab olema lahendatud pere sees," arvas riigiduuma põhiseadusliku seadusandluse komitee esimees Pavel Krašeninnikov.
Duuma tahab muuta seaduse nii, et kui hoobid pereliikmele on antud esimest korda, siis oleks see väärtegu ja karistatakse administratiivselt - trahviga või lühiajalise arestiga. Kordumise puhul oleks tegemist aga juba kriminaalkaristusega, mis võib kaasa tuua vangistuse. Aga koduvägivalla dekriminaliseerimise ideel on ka aktiivseid vastaseid.
"Öeldakse, et hoope võib jagada vaid lastele. Hoobid - need on plekid, marrastused, verevalumid. Ja see on otsene vägivald, mida võib kasutada igasuguste inimeste vastu. Ja millegipärast viidi sellest diskussioonist välja pensionärid, kes tihti kannatavad vägivalla käes, ja ka naised. See tähendab, et lapsevanemate seltskond räägib, et nad ei tohi lastele laksu anda, muidu võetakse laps ära. See on täielik jama.Sest kui eestkosteorganid ületavad oma õigusi ja kohustusi, siis tuleb tegeleda sellega, et eestkosteorganid vastaksid Vene Föderatsiooni seadustele," selgitas fondi Human Capital asutaja ja juht Aljona Popova.
Öeldakse, et hoobid võivad olla vaid lastele. Hoobid - need on plekid, marrastused, verevalumid. Ja see on otsene vägivald, mis võib olla kasutatud igasugu inimeste kategooria vastu. Ja millegi pärast sellest diskussioonist viidi välja pensionärid ja naised. See tähendab, et lapsevanemate seltskond räägib, et neil ei tohi lastele plaksu anda - muidu võetakse lapsi ära. See on täitsa jama. Sest kui eestkostmisorganid ületavad oma õigusi ja kohustusi, siis tuleb tegeleda sellega, et eestkostmisorganid vastaksid Vene Föderatsiooni seadustele.
Kusjuures, isegi kui peksmise juhtum jõuab kriminaalmenetluseni ja siis kohtusse, peaks kannatanu ise oma kulul võtma advokaadi ja tellima kõik vajalikud ekspertiisid.
Venemaal ei ole koduvägivalla kohta ametlikku statistikat. Aktivistid väidavad, et igal aastal kannatab Venemaal koduvägivalla käes 50 000 inimest. Ligi 38 000 neist on naised ja üle 11 000 lapsed.
Koduvägivald ei ole ainult Venemaa probleem. Aga venelaste mentaliteet - need samad traditsioonilised väärtused - viivad selleni, et abikaasa pekstud naised tihti isegi ei tea, kuhu pöörduda. Kuid need kohad on täiesti olemas.
"Viimaseks tilgaks karikasse osutub tavaliselt see, kui vägivald hakkab puudutama ka lapsi. Kuni seda pole juhtunud, siis naine tavaliselt käib ja loodab, et olukord läheb kuidagi paremaks, et sellega saab midagi teha," lausus kriisikeskuse psühholoog Julia Sebeleva.
"Muidugi pöörduvad nad eeskätt naabrite, vanaemade ja tädide poole. Aga siis probleem läheb kaugele. Sellepärast me seletame, ka meedias, et ei tohi lubada oma probleemidel minna kaugele, tuleb pöörduda spetsialisti poole - siis lahendatakse ja vaadatakse probleeme paremini läbi," lisas kriisikeskuse jurist Tatjana Rjabtseva.
Kusjuures koduvägivald ei vii mitte alati elukaaslasi lahkuminekuni. Seda enamasti juhul, kui probleemi lahendamisega tegelevad konflikti mõlemad osapooled.
"Muidugi peab töötama ka meestega. Meil see toimub, meil on spetsiaalne meeste grupp, psühhoteraapiagrupp. Probleem on selles, et mehed ei tule, mehed meile ei pöördu," lausus psühholoog Sebeleva.
Kriisikeskuses püütakse aidata naisi ja lapsi. Väljaspool keskust jätkub aga diskussioon peksmise dekriminaliseerimisest.
"Hoopide all mõistetakse kehavigastusi, mis ei kuulu isegi kerge astme kehavigastuste hulka. On ju kerge, keskmine ja raske tase. Kõik muu on hoobid. Need on vigastused, mis ei too üldse kahju tervisele, mis ei ohusta absoluutselt töövõimet. Seepärast tuleb need dekriminaliseerida," põhjendas Maailma Vene rahvuskongressi õiguskaitse keskuse direktor Silantjev.
"See on printsiibitu poliitiline seisukoht. Lihtsalt võtta üks valijategrupp, jättes tähele panemata Vene Föderatsiooni teised kodanikud ja hakata sellele valijate grupile takka kiitma, mitte aga proovida neid ümber veenda, et nad saavad seadusest valesti aru. Ei proovita teha eestkosteorganite tööd normaalsemaks, ei püüta parandada kohtute tööd. Aga öelda vaid, et lugupeetud lapsevanemad, teate, eestkosteorganid töötavad meil halvasti, seepärast lubame teil oma lapsi peksta. Mis lollus see on?" küsis fondi Human Capital juht Popova.
Seda, kas nn peksmise dekriminaliseerimise seadus on lollus või mitte, otsustavad duumasaadikud. Järgmisel kolmapäeval on seadus duumas teisel lugemisel.
Toimetaja: Laur Viirand