FT: Balti riigid ja Poola arutavad piirkondliku õhutõrjesüsteemi loomist

USA raketisüsteemid Patriot Poolas toimunud õppusel, 2015. aasta märts. (Foto: AFP/Scanpix)
13.06.2016 10:27
Rubriik: Välismaa

Balti riigid ja Poola arutavad praegu erinevate kaitsevaldkonna ettevõtetega plaani luua Venemaa sõjalennukite vastu suunatud piirkondlik õhutõrje raketikilp, kirjutab ajaleht The Financial Times.

"Me oleme praegu eestlaste, lätlaste ja poolakatega arutamas, kuidas luua mingit regionaalset õhutõrjesüsteemi," ütles Leedu kaitseminister Juozas Olekas Financial Timesile.

Ministri sõnul loodetakse uus süsteem töökorda seada 2-3 aasta jooksul ning praegu kaaluvad neli riiki hankevõimalusi.

See, kuivõrd kiiresti võivad Venemaa relvajõud piirkonna riikide sõjajõu alistada, eriti tänu oma üleolekule õhus, on üheks peamiseks aruteluteemaks ka juulis toimuval NATO Varssavi tippkohtumisel.

NATO teatab tippkohtumisel plaanidest paigutada piirkonda neli pataljoni, kuid paljude arvates jääks nendest meetmetest Venemaa heidutamiseks väheks. "Pataljonid on tugev samm edasi. Kuid me vajame arutelu, kuidas seda protsessi täiustada ja jätkata," nentis Olekas.

Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles Financial Timesile eelmisel kuul, et Balti riigid vajavad Venemaa heidutamiseks keskmaa õhutõrje raketisüsteeme Patriot või sarnase võimekusega süsteeme.

Õhutõrje raketisüsteemid on osa piirkonna riikide laiemast eesmärgist oma õhuruumi kaitset tugevdada. Näiteks teevad Balti riigid praegu lobby, et NATO oma Balti õhuturbemissiooni laiendaks, mis tähendaks kümnete NATO sõjalennukite paigutamist.

"Me arutame praegu väga aktiivselt SACEUR-iga (NATO Euroopa liitlasvägede uus ülemjuhataja Curtis Scaparrotti - Toim.), kuidas Balti riikide õhuruumi kaitsta - mitte ainult õhutõrje raketisüsteemid, vaid ka siinne õhuturbemissioon. See on praegu suur probleem," selgitas Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Zukas.

"Me peame välja selgitama, kui palju sõjalennukeid me vajame, kui palju õhutõrje raketisüsteeme ja milliseid. Me peame mõtlema nii õhukomponendi, maaväekomponendi peale; suurema arvu sõdurite peale; uute jõu kasutamise reeglite peale, uue juhtimise peale," loetles ta.

Tõenäoliselt ei lepi NATO riigid nendes küsimustes kokku kiirkorras. Kindralleitnant Zukas usub, et tegemist on protsessiga, mis areneb edasi lähiaastatel ning vajab poliitilist heakskiitu ka Põhja-Atlandi Nõukogu ehk NATO peamise poliitilise otsustusorgani poolt.

See kujuneb tõenäoliselt raskeks - mitmed liikmesriigid võivad neid samme pidada eskaleerimiseks ning kardavad, et nende Ida-Euroopa liitlased on Moskva suhtes paranoilised. Näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa on viimastel NATO kohtumistel kutsunud üles Kremli suhtes järeleandlikumale positsioonile.

NATO kaitseministrid kohtuvad käesoleval nädalal Brüsselis, et Varssavi tippkohtumise agenda asjus lõplikult kokku leppida.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus