"Välisilm": uuel USA presidendil välispoliitikas praegusest lihtsamaks ei lähe

Video
Lauri Tankler, Washington
5.09.2016 22:09
Rubriik: Välismaa

Ameerika Ühendriikidest tuleb eelkõige uudiseid presidendikampaania kohta - mida kandidaadid maailmast, Ühendriikidest ja teineteisest arvavad. Samal ajal ei ole aga USA roll maailmas kuidagi suvisel ajal vähenenud ja ameeriklased maadlevad välispoliitiliste teemadega üle kogu maailma.

Kaks kuud enne USA presidendivalimisi on lahkuval valitsusel välispoliitikas palju tööd. Ja nagu viimased kolm aastat, on põhiline murekoht sõda Süürias, kus on hulk vastandlike eesmärkidega osapooli, vahendas "Välisilm".

Viimastel nädalatel on aga USA pidanud eelkõige tähelepanu pöörama Türgile, kes küll ameeriklaste rõõmuks võttis ette sõjalise operatsiooni ISIS-e vastu, kuid asus võitlusse ka ameeriklaste liitlaste ehk Süüria kurdide omakaitsegruppidega, mis omakorda nõudis USA kaitseministri Ashton Carteri avalikku hurjutamist.

"Me oleme kutsunud Türgit üles keskenduma võitlusele ISIS-ega ja mitte võitlema Süüria opositsiooniliste kaitsejõududega," ütles ta.

Mõttekoja Atlantic Council Türgi-Kurdi ekspert Bina Hussein ütles, et USA ja Türgi suhete peamine väljakutse ongi see, et nad toetavad erinevaid gruppe.

"Süüria lahingud on väga keerulised, seal on nii palju erinevaid osapooli võitlemas ja minu arvates on üheks suuremaks väljakutseks USA ja Türgi suhetele see, et, jah, nad mõlemad võitlevad seal ISIS-e vastu, aga nad toetavad erinevaid gruppe," rääkis ta.

Ameeriklased toetavad Süürias kurdide juhitud omakaitseüksusi, Türgi peab neid aga samuti terroristideks, kes püüavad nende hinnangul Süürias võitlemise kõrval õõnestada ka president Recep Tayyip Erdogani valitsust.

"Ja ma arvan, et ameeriklaste jaoks on oluline ülesanne tasakaalustada seda olukorda, kus Türgi on nende liitlane, samal ajal toetades kurdide omakaitseüksusi lahinguväljal, mis on olnud üheks kõige efektiivsemaks üksuseks võitluses ISIS-ega," tõdes Hussein.

USA-l on Türgiga peale kurdide küsimuse veel valukohti - üheks takistuseks suhete paranemisele on juulikuus toimunud Türgi riigipöördekatse väidetav juht.

"USA võttis aega, et mõista riigipöördekatse hukka ja toetada Erdogani. Alles siis, kui türklased tulid tänavale ja poliitilised erakonnad mõistsid selle hukka, väljendas USA avalikult oma toetust Erdoganile ja tema valitsusele. Pärast seda on need suhted olnud keerulised, kuna Türgi valitsus süüdistab riigipöördekatse juhtimises Fatullah Güleni, kes elab Pennsylvania osariigis, ja nõuab tema väljaandmist," selgitas Bina Hussein.

Augustis läks Türgisse suhteid siluma asepresident Joe Biden ja seda lootuses, et USA suudab just julgeoleku- ja Süüria teemadel edaspidi koostööd teha.

Teisel tiival püüab Süüria suhtes lahendusi leida USA välisminister John Kerry Venemaaga läbi rääkides. Vaid kümmekond päeva tagasi pidasid nad taaskord tundidepikkuse maratonläbirääkimise, mis väga palju tulemusi ei toonud.

"Kui nad oleks läbimurde saavutanud, oleks nad meile sellest rääkinud. Ja väidetav "selgus" tähendab tavaliselt seda, et kõik teavad, kus on eriarvamused. Nad teadsid oma seisukohtadest juba läbirääkimiste alguses ja need üheksatunnised korduvad vestlused on tõenäoliselt masendavad nii neile kui nende meeskondadele. Aga kui USA ütleb jätkuvalt, et Bashar al-Assad peab kaduma ja Venemaa ütleb, et ta peab jääma, siis on see oluline vastuolu," selgitas strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse CSIS analüütik Olga Oliker.

Selleks, et midagi muutuks, peaks üks neist kahest oma põhimõtetest loobuma ja kuigi mõlemal on ehk natuke manööverdamisruumi, ei paista Assad olevat huvitatud rääkimast ei üleminekuplaanidest ega relvarahust - vähemalt nii kaua kuni tema väed on jätkuvalt edukad.

Samuti pole Venemaa suutnud siduda oma läbirääkimistes USA-ga Euroopa julgeoleku ja Ukraina küsimust Süüria kokkulepetega.

"Venelased ei ole suutnud päriselt pakkuda Süüria kokkulepet Ukraina eest nagu mõned minuga rääkinud mitteametnikest venelased on pakkunud. Sest, esiteks pole USA huvitatud ja teiseks, mida on Venemaal üldse pakkuda Süürias? Nad ei suudaks midagi seal pakkuda, mis oleks väärt seda, et USA ei pööraks Euroopale tähelepanu. Nad ei suudaks seal üldse midagi pakkuda," rääkis Oliker.

Tegeleda tuleb ka muutunud Euroopaga

Pataljonid Balti riikidesse ja Poolasse on üks teema, kus USA peab eurooplastega kaasa mõtlema, kuid see ei ole ainus - USA peab tegelema nüüd veel Euroopaga, mis on suvega oluliselt muutunud, kuna Suurbritannia otsustas juunikuus Euroopa Liidust lahkuda.

USA ja Suurbritannia vaheline nn eriline suhe on ajalooliselt olnud aga julgeoleku iseloomuga, millel pole Euroopa Liiduga väga midagi pistmist.

"Ma ei usu, et praktiliselt midagi hakkab muutuma. Järgmine USA valitsus suudab tuua muutust ainult kaubanduse ja majanduse valdkondades. Suurbritannia on maailma suuruselt viies majandus ja USA on Suurbritanniaga omavahelistes otseinvesteeringutes mõlemal puhul esikohal. Praegu on hea võimalus viia see majanduskoostöö järgmisele tasandile. Järgmine valitsus ei tohiks sellega liiga kaua venitada, sest paistab, et kaubanduslepe Euroopa Liiduga on surnud ja ma võin kihla vedada, et USA-Suurbritannia kaubanduslepe tuleb enne, kui Atlandi-ülene kaubanduslepe valmis saab," arvas mõttekoja Heritage Foundation välispoliitika uuringute keskuse direktor Luke Coffey.

Tegelikult mõtlevadki kõik selle peale, kuidas just järgmine valitsus neid väljakutseid lahendama hakkab.

"See sõltub täiesti järgmisest USA valitsusest, kuidas nad kavatsevad edendada suhteid Euroopa Liidust iseseisva Suurbritanniaga," ütles Coffey.

Ka Valge Maja pressiesindaja sõnul tuleb järgmisel presidendil otsustada, kuidas USA-Euroopa Liidu kaubandusleppega edasi liikuda. "Me oleme Atlandi-ülese kaubandusleppe läbirääkimistes saavutanud olulisi edasiminekuid, kuid siin on hulk detaile, mis tuleb veel kokku leppida," ütles ta.

Olikeri sõnul jääb ka Süüria konflikti lahendamine ilmselt järgmise valitsuse kätte.

"Ma ei usu, et keegi eeldab, et Süüria konflikt suudetakse järgmise nelja kuu jooksul ära lahendada. Kui tuleb läbimurde võimalus, tuleb see võtta, kuid kui suudetakse kõike edasi lükata piisavalt, et anda see edasi järgmise valitsuse kätte, siis see on palju tõenäolisem lahendus. Ma ei usu, et keegi püüab leida viimase minuti maagilist lahendust, mis lahendab Süüria ära," ütles ta.

Seega, kui praegu on USA valitsusel välispoliitiliselt käed-jalad tööd täis, siis ei paista kusagilt, et järgmisel presidendil kuidagi lihtsamaks läheks.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised