Türgi välisminister ERR-ile: suhete parandamine Venemaaga ei mõjuta liitlassuhteid NATO-s
Neljapäeval Eestisse visiidile saabuv Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu ütles ERR-ile antud intervjuus, et viimastel kuudel toimunud suhete soojenemine Venemaaga ei tähenda suunamuutust senises välispoliitikas ning liitlassuhe USA, NATO ja sealhulgas ka Eestiga püsib endiselt tugev. Naaberriikides kestvate konfliktide asjus kinnitas välisminister, et nii Süüria kui ka Iraagi puhul toetab Türgi nende riikide territoriaalset terviklikkust ja poliitilist ühtsust.
Viimastel kuudel on märgata olulist kahepoolsete suhete soojenemist Türgi ja Venemaa vahel. Kuidas tuleks Eestis neid arenguid tõlgendada? Millist mõju need omavad näiteks Türgi-USA suhetele ja Türgi rollile NATO alliansis?
Türgil on mitmedimensiooniline välispoliitika. Me oleme NATO liikmesriik, kuid me jätkame oma suhete arendamist kõigi oma naabrite ja partneritega, sealhulgas Venemaaga.
Me oleme tõepoolest sulgemas 24. novembri järgset episoodi Venemaaga (2015. aasta 24. novembril tulistas Türgi õhuvägi Süüria piiri lähistel alla Vene sõjalennuki Su-24 - Toim.). Tänasel päeval on kahepoolsed suhted peaaegu täielikult normaliseerunud, välja arvatud mõned üksikud järele jäänud küsimused.
Suhete normaliseerimine Venemaaga on teema, mida käsitletakse sageli ebaproportsionaalselt. Kuus kuud tagasi ütlesid paljud meie sõbrad, et "normaliseerige suhteid Venemaaga". Nüüd, kui me seda teeme, kuuleme me kommentaare, et "Türgi on saamas Venemaaga liiga lähedaseks". Me ei muuda oma välispoliitilise suuna põhialuseid. Me naaseme lihtsalt olukorda, kus me Venemaaga olime enne 24. novembrit.
Me peame vaatama siin ka suuremat pilti. Seoses kriisidega regioonis ja kaugemal on ilmselge, kui tähtis on dialoog Ankara ja Moskva vahel. Tihedam läbikäimine huvitatud osapoolte vahel saab ainult aidata saavutada meie ühiseid eesmärke, sealhulgas eesmärke, mida me kõik jagame ka NATO liitlastena.
Me oleme algusest peale toetanud sisulist dialoogi Venemaa Föderatsiooniga, seda nii kahepoolselt kui ka läbi NATO. Me peame taastama kindlustunnet tekitavad meetmed, et vastastikust usaldust suurendada.
Sellest aru saades näeme me NATO-Vene Nõukogu olulise dialoogiplatvormina. Praegune ebastabiilne julgeolekukeskkond nõuab suuremat dialoogi ja koostööd kõigi osapoolte vahel.
See pole mingi saladus, et me oleme läbimas suhetes USA-ga delikaatset perioodi seoses FETÖ (Fethullah Güleniga seotud liikumine - Toim.) ja PYD/YPG toetamisega USA poolt. Kuid nii nagu enne, püsib Türgi-USA liitlassuhe elujõuline, asjakohane ja vastupidav.
Tõde on selles, et USA ja Venemaa pole Türgi jaoks teineteise alternatiivid. Seega ei mõjuta kindlasti ka suhete taastamine Venemaaga Türgi-Ameerika suhteid.
USA, nii nagu ka Eesti, on meie NATO-liitlane ning meie pühendumine NATO-le püsib muutumatu.
Üheks kohaks, kus Türgi suhtleb paratamatult nii USA kui ka Venemaaga, on Süüria. Milline on Süürias Türgi peamiseks eesmärgiks ehk milline oleks Süüria konflikti kõige ideaalsem lahendus Ankara jaoks?
Konflikt Süürias kestab nüüd juba kuuendat aastat. Selle tagajärjed on olnud katastroofilised: pool miljonit tapetud, miljoneid põgenemas riigi sees ja rohkem kui viis miljonit otsimas varjupaika teistes riikides. Türgi on otseselt mõjutatud igast selle konflikti arengust. Seega meie peamiseks eesmärgiks on lõpetada verevalamine, kindlustada humanitaarabi takistusteta ligipääs ja leida tee usutava poliitilise protsessini, mis annaks võimaluse stabiilsele, ühtsele, demokraatlikule ja õitsevale Süüriale.
Me toetame Süüria territoriaalset terviklikkust ja poliitilist ühtsust. Türgi on algusest peale olnud aktiivselt seotud püüdlustega leida Süüria konfliktile poliitilist lahendust. Selleks, et konflikti lõpetada, on vaja tõelist poliitilist üleminekuprotsessi, mis viiks uue põhiseaduse ja vabade ning õiglaste valimisteni, mille raames saaksid Süüria elanikud oma soove täielikult väljendada. See ei saa juhtuda koos [Bashar] al-Assadiga. Ta on süstemaatiliselt tapnud ja näljutanud tsiviilelanikke ning hävitanud võimul püsimise nimel terveid linnu.
Me oleme kõik tunnistajaks Aleppo tragöödiale. Rahu ja stabiilsust ei saa Süürias taastada, kui Süüria inimeste legitiimseid nõudmisi ei arvestata. Rahvusvaheline kogukond peab tegema koostööd, et see hädavajalik poliitiline üleminek ellu kutsuda. Selle eesmärgi nimel teeb Türgi koostööd nii USA kui ka Venemaaga. Meil on ühine huvi tuua Süüriasse rahu ja stabiilsus tõelise poliitilise üleminekuprotsessi kaudu. See ei ole ainult eeldus konflikti lõpetamiseks, see on ka põhiline eeldus efektiivseks terrorismivastaseks võitluseks. Režiim aitas luua terroristlikke organisatsioone, mis Süürias praegu tegutsevad. Seejärel sundis ta nende terroristidega tegelemise koorma koos põgenikekriisiga rahvusvahelise kogukonna õlgadele. Ainult legitiimne valitsus, mida tunnistavad Süüria inimesed, saab tõeliselt terrorismiga võidelda.
Võitlus terrorismiga on käimas ka Iraagis ning ka sellest võtab Türgi aktiivselt osa. Sama küsimus Iraagi puhul - milline näeks ideaalis välja Iraagi tulevik?
Iraak on väga oluline meie regiooni stabiilsuse ja õitsengu jaoks. Terroristlike organisatsioonide viibimisel Iraagi territooriumil on nii regionaalset kui ka globaalset julgeolekut puudutavad tagajärjed. Selle terroriorganisatsiooni võitmisest ei piisa, et Iraagis saavutada püsiv rahu ja stabiilsus. Iraagi inimesed peavad ehitama üles poliitiliselt stabiilse, majanduslikult õitseva riigi, et mitte lasta terroristlikel organisatsioonidel tulevikus Iraagi territooriumi ära kasutada.
Iraagi etniline ja usuline mitmekesisus on riigi tugevaim vara, mis tuleb säilitada. Stabiilse ja turvalise Iraagi puhul ei tohiks ükski usuline või etniline grupp riiki domineerida. Me usume toimivasse föderalismi, mis on mainitud ka Iraagi põhiseaduses, kus õiglane võimu ja sissetulekute jagamine on tagatud ja see on ainus viis, kuidas lahendada Iraagi struktuurseid probleeme. See on ka parim viis, kuidas seda riiki ühtsena hoida. Iraagi valitsus peaks rohkem pürgima vajalike reformide ja poliitiliste vahendite rakendamisele, et võita Iraagi ühiskonna kõrvale jäetud segmentide - ehk peamiselt sunniitide ja kurdide - usaldust.
Olles Iraagi naaber ja DEASH-i vastase (ISIS - Toim.) rahvusvahelise koalitsiooni liige, jätkame me oma Iraagi vendade aitamist, et ehitada nende riiki koos selle rikka ajaloo, mitmekesise etnilise ja usulise koostise ja rikkalike loodusvaradega.
Nii Süüria kui ka Iraagi puhul on juhitud tähelepanu sellele, et nende riikide piirid pole omal ajal tekkinud kõigi kohalike elanike huve arvestades ning seega on spekuleeritud, et praeguseni kestvate konfliktide tagajärjel võivad Süüria ja Iraak laguneda. Milline on Türgi seisukoht nendes küsimustes? Kas Ankara on arvestanud võimalusega, et Süüria ja Iraagi territooriumile võib tekkida mõni uus naaberriik? Milline oleks Türgi reaktsioon?
Türgi toetab Süüria territoriaalset terviklikkust ja poliitilist ühtsust ning on sellele eesmärgile pühendunud. See on oluline põhimõte, mis on esile toodud ka Genfi kommünikees ja ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonis 2254. Konflikt tuleb lahendada poliitilise protsessi kaudu, mis sisaldab poliitilist üleminekut, uut põhiseadust ja uusi valimisi. Valitsuse struktuur on küsimus, mille Süüria elanikud lahendavad ise, kui nad pärast poliitilist üleminekut uut põhiseadust koostama hakkavad. Kõik deklaratsioonid või sammud, mida mõni osapool valitsemise struktuuri asjus on teinud, ei ole seega kehtivad. Veelgi rohkem, Süüria opositsioon, kelle seas on esindajaid kõikidest Süüria ühiskonda kuuluvatest etnilistest ja usulistest gruppidest, sealhulgas kurdide seast, on näidanud, et nad on täiesti võimelised ja valmis jätkama oma ühist kooselu, mis oleks vaba kõikvõimalikest sektantlikest lõhedest ja surveavaldustest.
Me oleme kindlalt pühendunud Iraagi territoriaalse terviklikkuse ja ühtsuse säilitamisele. Need on meie kahepoolsete suhete põhialused. Veelgi enam, Iraagi terviklikkus on hädavajalik regiooni dünaamika jaoks. Iraagi territoriaalset terviklikkust ohustavad tegurid võivad potentsiaalselt rikkuda praegust tasakaalu teiste piirkonna riikide kasuks. Ainus viis, kuidas Iraagi ühtsust säilitada, on kohalikele omavalitsustele võimu juurde andmine ning funktsioneeriv föderalism.
Järgnev küsimus on otseselt seotud eelmisega. Käesoleva aasta veebruaris teatas näiteks Iraagi Kurdistani juht Massud Barzani, kellega teatavasti on Türgil sõbralikud suhted olnud, et käes on aeg korraldada referendum omariikluse asjus. Kas pikas perspektiivis oleks Türgi valmis leppima sellega, kui Iraagi või Süüria või nende mõlema territooriumile tekiks iseseisev kurdide riik eeldusel, et: 1. Uus riik ei riku kuidagi Türgi territoriaalset terviklikkust ja 2. Selle rajamise ja juhtimisega pole kuidagi seotud PKK? Või on Türgi põhimõtteliselt vastu igasugusele iseseisvale kurdi riigile - ükskõik, kus see ka ei tekiks?
Ma sooviksin korrata oma vastust eelmisele küsimusele: Türgi toetab jõuliselt Süüria poliitilist ühtsust ja territoriaalset terviklikkust. Seetõttu oleme me Süürias vastu igasugusele ühepoolsele agendale, mis läheb vastuollu Genfi kommünikees ja ÜRO julgeoleku resolutsioonis 2254 ära märgitud põhiliste printsiipidega. See, mis Süürias tuleb teha, on tõeline poliitiline üleminekuprotsess, uus põhiseadus ja vabade ning ausate valimiste korraldamine. Süüria elanikud teevad lõpuks ise otsuse kõigi süürlaste õiguste ja vabaduste asjus. Keegi ei tohiks saboteerida kogu seda protsessi ühepoolselt tegutsedes. See on rahvusvahelise kogukonna kohustus ennetada seda, et üks etniline grupp laiendab oma territooriumi teiste etniliste gruppide arvelt, kasutades selleks vägivalda, allasurumist ja sunniviisilist kodudest lahkumist. Etniliste tülide õhutamine saab ainult konflikti Süürias pikendada ja keerulisemaks muuta.
Nagu ma enne ütlesin, meie poliitika on selge ka Iraagi puhul, kus me toetame riigi ühtsust ja terviklikkust. Teisalt on Kurdistani piirkondlik valitsus (KRG) see, kes kontrollib meie ühist Iraagi piiri. Igasugune ebastabiilsus ja julgeoleku vähenemine selles regioonis mõjutab Türgit. Meil on ka tugevad majanduslikud sidemed KRG-ga. Seetõttu me arendame oma suhteid KRG-ga kooskõlas Iraagi põhiseadusega.
Me usume, et iga otsus Iraagi tuleviku asjus tuleb teha Iraagi rahva poolt läbi dialoogi ja konsensuse. Keegi ei peaks sundima peale oma Iraagi tulevikku puudutavaid plaane ja nägemusi ning käsitlema neid fait accompli'na.
Terroristlikud organisatsioonid nagu DEASH ja PKK ning ka Iraagi võimude läbikukkumine kõrvale jäänud ühiskondlike segmentide murede arvesse võtmisel on peamised takistused teel ühtse ja stabiilse Iraagi visiooni poole. Seega peame me keskenduma neist takistustest üle saamisele ja pühendama end kaasava Iraagi loomisele.
Kas Türgi eesmärgiks on endiselt liituda Euroopa Liiduga?
Liikmesus Euroopa Liidus on Türgi strateegiline valik ning mingit kõrvalekaldumist sellest tugevast poliitilisest soovist ei ole. Samas on Türgi liitumisprotsess olnud Euroopa Liidu ajaloo kõige pikem. Praeguseks on jõutud avada vaid 16 peatükki 35-st. 14 peatükki on blokeeritud kunstlikult ja poliitilistel motiividel. Meie peamine ootus on see, et liitumisläbirääkimisi viidaks läbi ja lõpule kui tehnilist protsessi ning ilma, et selle raames tekitataks kunstlikult takistusi.
Me jätkame oma Euroopa Liidu ees võetud kohustuste täitmist, püüdleme täieliku liikmesuse poole ning loodame, et EL teeb sama. Seega, lähtudes 2015. aasta novembris Türgi-EL tippkohtumisel tekkinud ühisest arusaamisest, eeldame me Euroopa Komisjonilt konkreetseid tulemusi, mis puudutavad eeltööd veel viie peatüki avamiseks (15. peatükk (energeetika), 23. peatükk (kohtusüsteem ja põhiõigused), 24. peatükk (õigus, vabadus ja turvalisus), 26. peatükk (haridus ja kultuur) ja 31. peatükk (välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika). Me oleme jätkanud resoluutselt reformipüüdlusi, paralleelselt Türgi rahva ootuste ja kooskõlas harmoneerimisprotsessiga.
Teisest küljest on aga Euroopa Liit ise hakanud laienemise vastasele seisukohale lähenema ning ütlema, et laienemine on ühendusele suure koorma kaasa toonud. See vale hinnang võttis ära Euroopa Liidu kõige väärtuslikuma ressursi: pehme jõu. Kui Euroopa Liit tahab olla globaalsel areenil mõjuvõimas tegur, peab ta oma ukse avatuna hoidma.
Seega tahame me näha selgeid positiivseid sõnumeid ning tasakaalustatumat ja tähelepanelikumat lähenemist Euroopa Liidu liidrite poolt selleks, et Türgil säiliks usk Euroopa Liiduga liitumisse, mille poole Türgi on püüelnud alates liitumistaotluse esitamisest 1987. aastal.
Ka migratsioonikriisi puhul tõestas Türgi, et ta on Euroopa Liidu jaoks strateegiline partner. Seega on Türgi ja Euroopa Liidu suhete strateegiline parandamine pikaks ajaks ja see, et seda protsessi ei saadaks populistlikud vaated ja lühinägelikud poliitilised eesmärgid, eluliselt tähtis mitte ainult nende kahe osapoole jaoks, vaid kogu regiooni jaoks.
Millised on praegu etteheited Türgi poolt Euroopa Liidule, mis puudutavad migratsioonileppe rakendamist? Kas on oht, et Türgi võib ka migratsioonileppest loobuda?
Kuigi 18. märtsi kokkulepe rajati Türgi initsiatiivile, põhineb see kohustustel mida võtsid nii Euroopa Liit kui ka Türgi. Seni on Türgi pidanud kinni kõikidest oma lubadustest. Alates 4. aprillist, mil lepet rakendama hakati, oleme me Kreeka saartelt võtnud tagasi 698 migranti ning asustanud Euroopa Liidu liikmesriikidesse ümber 1996 Süüria kodanikku. Me võtsime kontrolli alla ebakorrapärased Egeuse mere ületamised ning seega oleme alates 18. märtsist hoidnud ära selle, et umbes 500 000 migranti jõuaks läbi Türgi illegaalselt Euroopa Liitu.
Kui mõned vajakajäämised Kreeka saartel, mis puudutavad mõningaid administratiivseid ja juriidilisi protseduure, saab kõrvaldatud, on migratsioonilepe täiesti toimuv. Nende puudustega, mis suures osas toodi välja ka Euroopa Komisjoni viimases 18. märtsi lepet puudutavas raportis, peaksid tähelepanelikult tegelema nii Euroopa Liit kui ka Kreeka. Hoolimata mõnedest puudustest selle rakendamisel, on 18. märtsi lepe oma eesmärke täitnud, täpsemalt hoidnud ära inimeste hukkumist merel, lõhkunud inimsmugeldajate võrgustikke ning asendanud ebaseadusliku migratsiooni seadusliku migratsiooniga. Seni võlgnevad kõik osapooled leppega saavutatud edu Türgi poolt tehtud suurtele jõupingutustele.
Kuna migratsioonilepe põhineb kahepoolsel kohustuste võtmisel, ootame me nüüd ka Euroopa Liidult lubaduste täitmist. Esiteks peaks viisarežiimi leevendamist Türgi kodanikele võimaldama niipea kui võimalik. Me oleme täitnud peaaegu kõik viisarežiimi leevendamiseks vajalikud tingimused. Otsuse tegemisel peaks Euroopa Liit võtma arvesse seda rasket koormat, mille Türgi võttis seoses kahepoolse koostööga migratsiooni alal. Meie viisarežiimi leevendamise protsess ei tohiks olla pantvangiks mingite takistuste taga.
Seejärel tuleks viivitusteta viia ellu humanitaarkaalutlustel põhinev vastuvõtuskeem (Humanitarian Admission Scheme), mida Euroopa Liidu poolt on lubatud. See tugevdaks veelgi rohkem Egeuse mere kui seadusliku ja turvalise marsruudi põhimõtet.
Samuti ootame me EL-i poolt ka konkreetseid samme, et kantaks üle 3 miljardit eurot, mis on mõeldud Türgis viibivate Süüria kodanike aitamiseks, ja et täidetaks teised 18. märtsi leppe raames võetud kohustused.
Kui Euroopa Liit pole huvitatud oma lubaduste täitmisest, pole meie huvitatud migratsioonileppe elementide ühepoolsest tagamisest. Iga koostöö eeldab rohkem kui üht osapoolt ning põhineb usaldusel. Kui üks osapool oma kohustusi ei täida, kukub see koostöö kokku koos kõigi oma osadega.
Palju on räägitud sellest, et ISIS võib pärast sõjalist kaotust Süürias ja Iraagis minna rohkem "põranda alla" ning asuda korraldama senisest rohkem terrorirünnakuid nö tagalas ehk nii Türgis kui ka Euroopa Liidus. Kuivõrd tõenäoliseks Te sellist stsenaariumi peate ja kuidas sellist arengut ennetada? Mis on üldse Türgi - kui terrorismivastase võitlusega kauem kokku puutunud riigi - soovitused oma Euroopa kolleegidele? Kuidas tõkestada terrorismi, kuidas ennetada inimeste radikaliseerumist, kuidas potentsiaalset terroristi näiteks tõeliste põgenike seast ära tunda?
Türgi alustas välismaalt saabunud terroristidega seotud ohule vastu astumist juba 2011. aastal ning kutsus nende päritoluriike astuma vajalikke õiguslikke ja administratiivseid samme, et nende kodumaalt lahkumist ja reisimist takistada. Selles küsimuses oleme me rõhutanud koostöö ja informatsiooni vahetamise olulisust.
Türgi on DEASH/ISIS-e rindejoonel ning näinud DEASH-i terrorismi kõige jõhkramat palet. Selle terroriorganisatsiooni pommirünnakud on võtnud elu 254 meie kodanikult ning vigastanud sadu inimesi.
DEASH-i sõjaline alistamine ei tähenda seda, et ISIS-e ja välismaiste terroristide poolt kujutatav oht oleks möödas, sest on väga tõenäoline, et DEASH ja selle ideoloogia jätkab oma eksistentsi teisel kujul. See tähendab seda, et ohu olemus on pidevalt arenemas. Me peame olema valmis tulevasteks väljakutseteks ning vormistama oma vastused sellest lähtudes.
Praegu peame olema valmis ohtudeks, mida kujutavad endast päritoluriiki naasvad terroristid ja need radikaliseerunud isikud, kel pole õnnestunud oma päritoluriigist veel konfliktipiirkondadesse reisida. Me peame sellele teemale lähenema sidusalt ja mitmedimensiooniliselt.
Selles kontekstis on naasnud isikute jälgimine/jälitamine ning järgnev süüdistuste esitamine äärmiselt oluline. Me peame ka korraldama rehabilitatsioonimeetmeid neile, keda on radikaliseeritud. Me peame püüdlema selle poole, et me saaksime ja jagaksime naasnute käest olulise väärtusega informatsiooni ning ennetaksime tulevasi värbamisi. Me peame arendama ja rakendama meetmeid, mis takistavad kõige haavatavamate isikute radikaliseerimist. Selleks, et kõiki neid eesmärke täita, on koostöö ja informatsiooni jagamine varasemast veelgi olulisem.
Me eeldame, et Euroopa Liidu liikmesriigid on sellest ohust täielikult teadlikult ning pühenduvad siiralt koostööle ja informatsiooni jagamisele.