Hollandi juhitud uurimisrühm: Malaisia reisilennukit tulistanud raketisüsteem toodi kohale Venemaalt (3)

Video
28.09.2016 14:18
Rubriik: Välismaa

Hollandi poolt juhitud rahvusvaheline kriminaaljuurdluse uurimisrühm (JIT) tutvustas täna esialgset raportit 2014. aasta juulis aset leidnud MH17 juhtumi kohta.

Peamised järeldused, milleni uurimisrühm jõudis, on järgmised:

1. Malaisia reisilennuki alla tulistanud raketisüsteem Buk toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt.

2. 9M83 seeria BUK õhutõrjerakett tulistati välja Kremli-meelsete jõudude käes olnud Pervomaiske külast Donetski oblastis.

3. Pärast ühe raketi tulistamist viidi nimetatud raketisüsteem Venemaale tagasi.

4. Varasemast ohutusameti raportist erineb tänane raport selle poolest, et selle materjale saab vajadusel kasutada ka kohtus.

5. Uurimise käigus on tuvastatud 100 "huvi pakkuvat" isikut. Kahtlustatavate nimesid täna ei avalikustatud ning uurijate sõnul võtab otseste süüdlaste selgitamine veel aega. Samas avaldati arvamust, et süüdlaste rahvusvahelise kohtu ette viimiseks on olemas "realistlik võimalus".

6. Mängiti ette ka nn separatistide omavahelist telefonivestlust, millest selgus, et Kremli-meelsed jõud soovisid saada piirkonda maa-õhk-tüüpi raketisüsteemi ning hiljem hiljem räägiti ka selle liikumisest Ida-Ukrainas.

7. Pealt kuulatud telefonivestlused on avalikustatud ning kuna osad rääkivatest isikutest pole tuvastatud, loodab uurimisrühm, et avalikkus aitab vestlused osalenud Kremli-meelsete võitlejate isikuid tuvastada. Telefonisalvestusi saab kuulata SIIN.

8. Eile jõuti kokkuleppele, et rahvusvahelise töörühma, kuhu kuuluvad Holland, Austraalia, Belgia, Malaisia ja Ukraina, juurdlust pikendatakse 2018. aasta 1. jaanuarini.

Täismahus saab rahvusvahelise uurimisrühma ülevaatega tutvuda SIIN.

Stsenaariumid

Kõik JIT-i uurimismaterjalid, tunnistajate ütlused, pealt kuulatud telefonikõned, satelliitide ja radarite andmed ning muud tõendid viitavad sellele, et Malaisia reisilennukit tulistati maa-õhk tüüpi raketisüsteemist.

Igaks juhuks uuriti põhjalikult ka muid esialgu välja käidud teooriaid, kuid ükski neist ei osutunud tõenäoliseks. Välistatud on näiteks teooria, et lennuki sees leidis aset terrorirünnak. Samuti on välistatud variant, et lennu MH17 tulistas alla mõni teine lennuk - ehk teooria, mida Venemaa kasutas alguses Kiievi süüdistamiseks, kuid millest Kreml on ka ise praegu loobunud. JIT-il on piisavalt radariandmeid, sealhulgas nüüd ka Venemaa radarite andmeid, mis annavad olukorrast Ida-Ukraina õhuruumis juhtumi toimumishetkel põhjaliku ülevaate. On selge, et läheduses polnud ühtki teist lennukit, mis oleks võinud Malaisia reisilennukit tulistada. Selle väitega leppis eelmisel nädalal ka Venemaa, kus olevat nüüd leitud "uusi radariandmeid".

Relv

Uurijad jõudsid järeldusele, et lend MH17 tulistati alla Buk-raketisüsteemi 9M83 seeria raketiga. Selle väite tõestamiseks on kriminalistid teinud põhjaliku ekspertiisi, mille raames on kasutatud nii sündmuskohalt leitud raketitükke, teisi 9M38 seeria rakette kui muid tõendeid ja teste.

Eriti keeruliseks ülesandeks oli tõestada, et raketi tükid polnud sündmuskohale kellegi poolt hiljem toodud. Teada on see, et konfliktipiirkonnas, nn separatistide kontrolli all olevas piirkonnas asuv sündmuskoht polnud pärast lennuki alla kukkumist nõuetekohaselt piiratud. Surnukehadest ja lennuki tükkide seest leitud Buk-raketi tükid aga kinnitavad, et lennukit tabas just nimelt eelpool mainitud rakett ning selle tükke keegi kolmas sündmuskohale ei toonud. 

Raketisüsteemi transportimine

JIT-il on õnnestunud üsna põhjalikult tuvastada, kuidas nimetatud raketisüsteemi Buk 2014. aasta juulis Ida-Ukrainas liigutati. Selleks on kasutatud muuhulgas ka pealt kuulatud telefonivestlusi ning tunnistajate ütlusi, fotosid ja videomaterjale, millest mõnesid pole varem avalikustatud.

Raketisüsteem toodi Ida-Ukrainasse Venemaa territooriumilt ning seda veeti veoauto Volvo järelhaagise peal. Volvot saatsid mitmed muud sõidukid ning relvastatud mehed, kes kandsid sõjaväevorme.

Lõpuks viidi raketisüsteem Pervomaiske küla lähedale põllule. Mõned tunnistajad nägid 17. juulil isegi hetke, kui raketisüsteemi kohale kerkis suitsupilv ning rakett teele läks.

Pärast tulistamist liikus raketisüsteemi kandev raketisüsteemi kandev õhutõrjesoomuk eemale omal jõul, seejärel pandi see taas Volvo järelhaagisele ning viidi tagasi Vene piirile. Öösel ületas konvoi Ukraina-Vene piiri ning raketisüsteem jõudis tagasi Venemaale. 

Süüdlased

Edasine uurimine hakkab üha rohkem keskenduma kahtlustatavatele isikutele ning see töö võib kesta veel kaua. Seni on seoses MH17 alla tulistamise või Buki transportimisega õnnestunud seostada umbes 100 isikut.

Samuti tuleb täpsemalt selgeks teha käsuliin ehk see, kes andi käsu Buki Ukrainasse toomiseks ja selle kasutamiseks. Kas 17. juulil vajutas raketisüsteemi meeskond omal algatusel nupule või anti selleks käsk kuskilt kõrgemalt?

Uurimisrühm otsib endiselt tunnistajaid ning näiteks Ukraina seadused võimaldavad karistusi leevendada nende isikute puhul, kes uurijatega koostööd teevad.

Hollandis Nieuwegeinis toimunud pressikonverentsi saab vaadata täismahus allpool olevast videoaknast. Kuigi suurem osa esitlustest oli hollandi keeles, anti osaline ülevaade ka inglise keeles. 

JIT-i raporti sisust kirjutati meedias juba varem

Hollandi ohutusamet (OVV) avalikustas eelmise aasta oktoobris lõpliku tehnilise raporti selle kohta, miks Malaysia Airlinesi lend MH17 eelmise aasta suvel Ida-Ukrainas alla kukkus. Leidis kinnitamist, et lennukit tabas Venemaal toodetav Buk-süsteemi rakett, samuti kritiseeriti lennundusametnikke ohu alahindamise eest.

Samas hoidus ohutusameti raport siiski otsese süü omistamisest ning see jäeti Hollandi juhitava kriminaaljuurdluse ülesandeks.

JIT on ajalehe The Guardian andmetel töötanud ka versiooniga, mille kohaselt oli tulistamiseks kasutatud Buk-raketisüsteem pärit Kurskis paiknevast Venemaa 53. õhutõrjeraketibrigaadist. Raketisüsteem toodi üle Venemaa-Ukraina piiri 2014. aasta juulis ning selle transportimist märgati ka Donetski linna lähedal.

Hollandi ekspert ja diplomaatiaanalüütik Robert van de Roer ütles diplomaatilistele allikatele tuginedes varem, et raportis viidatakse otseselt Kremli-meelsete võitlejate või Venemaa seotusele juhtunuga. "See tekitab suuri laineid," lisas ta.

Tema sõnul pole uurijad küll suutnud tuvastada meest, kes "nuppu vajutas", kuid teada olevat vähemalt 20 Vene sõdurit 53. õhutõrjeraketibrigaadist, kellest moodustub nö kahtlusaluste laiem ring. Nimed on pärit eelkõige Briti päritolu uurimisrühmalt Bellingcat.

Vene sõdurite nimesid JIT tõenäoliselt täna siiski veel ei avalikusta ning need lisatakse tulevikus kohtumenetluse toimikusse.

Samas on Van de Roer üsna pessimistlik Venemaa reaktsiooni asjus ning prognoosib, et president Vladimir Putin ei kavatse tribunaliga koostööd teha ega kahtlusaluseid Haagi kohtule üle anda. Samuti kritiseeris ta ka Hollandi valitsust, sest viimase suhtumine MH17 juhtumisse olevat liiga "bürokraatlik ja juriidiline".

Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysia Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Hollandi uurijad on varem öelnud, et reisilennuk sai õhus tabamuse ning et sündmuskohalt olevat leitud Buk-raketi tükke. Tehniline või inimlik eksitus lennuki meeskonna poolt olevat välistatud.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Kinoklassika Televõrk (Network, USA 1976)
Täna 22:20

Satiiriline draama. Meisterlik satiir televisiooni moraalsest ja eetilisest allakäigust. Howard Beale on (fiktiivse) televõrgu UBS õhtuste uudiste ankrumees. Kui frustreerunud Beale paiskab otse-eetrisse oma enesetapumõtted, ootab teda alustuseks töökohalt vallandamine. Siis aga sekkub sündmuste käiku Diana Christensen, kes näeb Howardi hulluses võimalust kasvatada uudistevaatajate arvu. Kui kunagi olidki programmijuhtidel ideaalid ja eetilised tõekspidamised, siis nüüd asendab neid reiting, mis saab aga kasvada vaid siis, kui vaatajad just selliseid uudiseid tahavadki.

täna klassikaraadios

foto
Ooperiõhtu: Puccini “Manon Lescaut” Hollandist

Esmaspäeval 5. detsembril kell 19 esitleb Ooperiõhtu Hollandi Rahvusooperis tehtud hiljutist salvestust kuulsa helilooja lavateosest. Kangelanna ideaalid ja traagiline armastus põrkuvad. Kommenteerib Tiina Kuningas.

R2 aastahiti hääletus