ERR Washingtonis: kandidaatide retoorika on läinud enne "superteisipäeva" üha teravamaks
USA presidendikampaanias on homme oluline päev, sest erakondade sisevalimised toimuvad korraga kaheteistkümnes osariigis. See aga tähendab, et kandidaatide retoorika on läinud viimaste nädalate jooksul üha teravamaks ja teravamaks.
Pärast nelja eelvalimist Iowas, New Hampshire'is, Nevadas ja Lõuna-Carolinas on vabariiklaste erakonnas põhiline küsimus see, kas Florida senaator Marco Rubio on võimeline peatama kinnisvaraärimeest Donald Trumpi. Tõsi, vabariiklaste seas kandideerib veel kolm meest, kuid viimase nädala omavaheline kisklemine näitab, et nemad kaks on põhirivaalid, vahendas ETV saade "Välisilm".
Donald Trump on praegu kõigi arvamusküsitluste järgi vabariiklaste seas selge esinumber ning kui homme lähevad kaheteistkümnes osariigis inimesed hääletama, on oodata Trumpi seljavõitu kõigis neis osariikides, välja arvatud Texases, senaator Ted Cruz'i koduosariigis. Sisuliselt tähendab see aga, et vabariiklaste erakonnasisene presidendiralli on peaaegu, et läbi ja Trump nende võitja.
Ja seda hoolimata sellest, et ajakirjandus avastas, et Trump valetas oma Iraagi sõja toetamise kohta; et paavst Franciscus ütles, et inimene, kes vaid seinu ehitab, ei ole vist kristlane; et Trump on üles kutsunud inimesi boikoteerima Apple'i tooteid; ja et tema ettevõtete kohta on tekkinud tõsiseid küsimusi, kaasa arvatud see, kas tema ettevõtted on võtnud tööle illegaalselt USA-s viibivaid immigrante. Ükski nendest küsimustest pole peatanud Trumpile lojaalseid valijaid, kes näevad seda vaid kiusamisena.
Demokraatide poole pealt näitavad kõik märgid, et Trumpile astub sügisel vastu endine välisminister Hillary Clinton, kes juhib oma rivaali Bernie Sandersi ees pea kõigis homme otsustavas osariigis - Sandersi koduosariik Vermont ja naaberosariik Massachussetts välja arvatud. Laupäeval näitasid valijad Lõuna-Carolina osariigis, et lõunaosariikide mustanahalised valijad on selgelt Clintoni selja taga, mis teeb Sandersi võiduvõimalused pea olematuks.
"Mulle tundub, et senaator Sandersil on tuntuse probleem, teda ei teata. Mõeldes tema positsioonile - ta on küll olnud senatis pikka aega, kuid kuna ta oli sotsialist ja tegi vaid demokraatidega koostööd, siis selle tõttu ei saanud ta ka erakonnas juhtrolle, ta ei ole olnud ühegi teema eestkõneleja. Tema nimetuntus enne eelmise aasta juunikuud oli väga madal. Samas, senaator Clintoni nimetuntus on pea universaalne," kommenteeris Lõuna-Carolina ülikooli politoloogiaõppejõud Robert Oldendick.
Tuntud nimi on muidugi hea, kuid lõunaosariikide mustanahaliste valijate silmis on praegu kõige olulisemaks küsimuseks see, kes oleks kõige parem järglane president Barack Obamale. Hillary Clinton on viimaste kuude jooksul üha enam hakanud Obamat kiitma ja kaitsma, mis annab talle demokraatide seas väga selge eelise.
Toimetaja: Laur Viirand