Kahe ööpäevaga päästeti merelt 5600 Itaaliasse pürginud migranti

Päästeoperatsioon Vahemerel. (Foto: Reuters/Scanpix)
25.05.2016 11:15
Rubriik: Välismaa

Itaalia piirivalve ja Euroopa Liidu missioonide laevad on viimase kahe ööpäeva jooksul teinud Vahemerel 23 päästeoperatsiooni, mille käigus on päästetud 5600 Liibüast teele asunud varjupaigataotlejat.

Laevad või paadid, millega migrandid olid merele läinud või saadetud, olid väga halvas olukorras ning inimesed jäid Vahemerel peagi merehätta, vahendas Yle.

Käesoleval aastal on Vahemerelt kaldale toodud umbes 37 000 Euroopasse pürgivat inimest.

Eksperdid on juba pikemat aega hoiatanud, et seoses Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe ning muude Balkani poolsaarel kasutusele võetud meetmetega võib migratsioonilaine liikuda Türgi-Kreeka marsruudilt Vahemere keskossa. Väidetavalt ootab praegu Liibüas võimalust Euroopasse pääseda rohkem kui pool miljonit inimest.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus