Sarkozy: kõige hullem stsenaarium EL-i jaoks on see, kui britid lahkuvad ja türklased liituvad

Nicolas Sarkozy. (Foto: SIPA/Scanpix)
18.05.2016 11:34
Rubriik: Välismaa

Prantsusmaa endine (ja võimalik, et ka järgmine president) Nicolas Sarkozy andis äsja ajalehele Le Monde intervjuu, mille käigus avaldas arvamust, et praegune eurodebatt Suurbritannias annab võimaluse Euroopa Liidu taaskäivitamiseks.

Näiteks arvas paremtsentristist Sarkozy, et praegu Suurbritannias peetav debatt Euroopa Liidus jätkamise teemal on toonud esile mitmeid olulisi küsimusi, millele ka prantslased peavad vastuse leidma. Ta rõhutas, et toetab igal juhul Suurbritannia EL-is püsimist.

"Märkimisväärne osa brittide EL-kriitikast on täiesti põhjendatud. Eurooplaste rahulolematus Euroopa Liiduga on suur probleem kõikides maades," tunnistas ta, kuid lisas, et Prantsusmaal ta sarnase referendumi korraldamist vajalikuks ei pea (erinevalt näiteks Prantsuse Rahvusrinde liidrist Marine Le Penist, kes pooldab Euroopa Liidust lahkumist - Toim.).

Sarkozy arvates tuleks hoopis brittide kriitikat tähele panna ning alustada arutelu Euroopa Liidu aluslepingu uuendamiseks. Sellega tuleks tema hinnangul alustada juba järgmisel aastal. Kusjuures nende uuendustega tuleb pihta hakata hoolimata sellest, kas Suurbritannia jääb EL-i liikmeks või mitte.

"Euroopa Liidu projekt tuleb aluspõhimõtetest saadik taaskäivitada. Euroopa Liidul puudub praegu igasugune juhtimine," kurtis ekspresident.

Üheks Sarkozy ettepanekuks oleks see, et rändekriisi käes vaevlevas Euroopa Liidus peaks moodustama tugevat koostööd tegeva Schengeni tsooni siseministrite nõukogu, mille mõjuvõimsal juhil oleks voli ka Euroopa piiriagentuuri Frontex üle.

Eriti skeptiliselt suhtub Sarkozy aga äsja sõlmitud EL-Türgi migratsioonilepingusse.

"Euroopa ei tohiks usaldada Türgi juhtkonda. Türgi on samm-sammult liikumas üha rohkem autoritaarsemas suunas," rääkis endine Prantsuse riigipea.

Sarnast seisukohta ei oma Sarkozy aga näiteks Ungari või Poola suhtes, kuigi ka neid maid on viimasel ajal mõnikord süüdistatud autoritaarsuse poole liikumises. Sarkozy arvates jätsid 50 aastat kommunismi nendesse riikidesse oma jäljed, kuid praegu lähtutakse mõlemas riuigis siiski demokraatlikest põhimõtetest ning võimul olijad võivad valimiste kaudu vahetuda.

Kõige hullemaks stsenaariumiks Euroopa Liidu jaoks peabki Sarkozy seda, kui britid Euroopa Liidust lahkuvad ning nende asemele tuleks peagi Türgi. Sellist arengut peakski tema arvates EL-i taaskäivitamine ennetama.

Kui Sarkozylt küsiti, mida ta arvab sellest, et suure tõenäosusega on järgmine Austria president paremäärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) kandidaat Norbert Hofer, vastas endine riigipea, et see on seniste suurte koalitsiooniparteide poliitiliste mängude ja elitaarsuse tagajärg. "Kui pole enam vasakpoolsust ega parempoolsust, kui pole enam debatti, siis jääb äärmuslastele tohutu vaba ruum tegutsemiseks. See, mis praegu toimub Austrias, võib ka Prantsusmaale jõuda," rõhutas ta.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus