Rändeekspert: Türgis asuvad põgenikud võivad hakata mõtlema Liibüa rändeteele

Video
Maria-Ann Rohemäe
18.04.2016 21:13
Rubriik: Välismaa

Euroopa Liidu ja Türgi vaheline põgenike tagasivõtu leping on praeguseks küll peatanud põgenikevoolu Kreekasse, kuid tähelepanuta on jäänud eelmise aasta teine suurem rändevoog üle Vahemere Itaaliasse.

Aasta tagasi uppus Liibüa ranniku lähedal ühe nädala jooksul 1200 põgenikku, kes soovisid jõuda üle Vahemere Itaaliasse. Euroopa Liidu valitsusjuhid kogunesid seejärel Brüsselis, et erakorralisel kohtumisel leida Vahemere kriisile lahendus. Rändesurve aga aina suurenes, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Möödunud aastal saabus Euroopasse umbes 1,5 miljonit põgenikku, neist 150 000 läks Itaaliasse. Sisekaitseakadeemia rändeeksperdi Kert Valdaru sõnul on väiksemates numbrites põgenikke tulnud üle Vahemere juba aastakümneid. "Just see, et sellise lühikese ajaperioodi jooksul nii palju põgenikke Euroopasse tuli, siis see on sundinud käituma aktiivsemalt," nentis Valdaru.

Eelmisel kuul Euroopa Liidu ja Türgi vahel kehtima hakanud põgenike tagasivõtu leping on peatanud põgenikevoolu Kreeka väikesaartele. Samas liiguvad põgenikud endiselt Aafrikast Itaaliasse. Ainuüksi eelmisel nädalal jõudis Itaalia rannikule 6000 põgenikku.

Täna aga uppus Vahemerel 400 inimest, kes soovisid jõuda Egiptusest Euroopasse. Valdaru sõnul võib just nüüd paadiliiklus Vahemerel suureneda, sest meri on rahulikum. Tema hinnangul ei saa välistada, et lähiajal üritavad Liibüa kaudu Euroopasse pääseda ka Türgis olevad põgenikud.

"Täna, need inimesed, kes Türgis on, need ei kattu sellega, mis tulevad Liibüast ehk siis see rändekanal ei ole veel läinud siis Liibüasse. Küll aga rändekriisi varasematel aegadel leidus ka Liibüas süürlasi, kes üritasid tulla läbi selle kanali Euroopasse," selgitas rändeekspert.

Euroopa piirivalveagentuuri Frontex hinnangul on põgenikevool Liibüast Itaaliasse tihe, kuid praegu ei saa kindlasti rääkida, et näiteks Süüria põgenikud kasutaksid seda alternatiivse suunana.
Frontexi pressiesindaja Izabella Cooperi sõnul läheb inimkaubitsejatel veidi aega, et oma tegevus ümber korraldada, et pakkuda alternatiivset transporti ja majutust. "Ilmselgelt jälgime olukorda väga lähedalt ja oleme valmis aitama liikmesriike, keda põgenikevool mõjutab," kinnitas Cooper.

Kert Valdaru sõnul on Euroopa liidritel keeruline teha Liibüaga sarnane kokkulepe kui Türgiga, sest seal pole seni olnud valitsust kellega läbi rääkida.

Frontexi andmetel üritas märtsis Itaaliasse jõuda ligi 9600 põgenikku, mis on pea neli korda rohkem kui mullu märtsis. Selleks aastaks eeldavad spetsialistid, et Itaaliasse saabub umbes 300 000 põgenikku. 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus