Serbia loodab põgenikke aidates Lääne-Euroopa avatusele
Serbial on küllalt palju kogemust ja spetsialiste, et tulla toime välisriikidest pärit põgenikega. Praeguses kriisis avas Serbia piirid migrantidele tänu sellele, et Lääne-Euroopa on olnud nõus aitama ja vastu võtma väga suurt hulka abivajajaid. Serbia loodab jääda n-ö transiitmaaks, kuid peab tunnistama, et sõltub suuresti naabritest ja Saksamaa-Austria järgmistest sammudest.
Nädalavahetusel registreerisid serblased umbes 7000 süürlase ja afgaani sisenemise. Vähemalt 3000 sisenemist jäi kirja panemata. "Nad ei suuda seda lihtsalt füüsiliselt teha," kommenteeris Serbia seisukohta Belgradis viibiv Eesti inimõiguste ekspert Madis Vainomaa. Ta rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et politsei töötab kolmes vahetuses, kuid sellest hoolimata ei jõuta kõigi piiril oodanute fotosid, sõrmejälgi ja andmeid üles märkida.
Serbia siseminister Nebojša Stefanović lausus eilsel pressikonverentsil, et riik ei pea piiride sulgemist inimlikuks, sest tegu on suure hulga rahva liikumisega. Teisalt on tegu justkui sundkäiguga, sest keegi ei oskaks ennustada, mis hakkaks juhtuma, kui kümned tuhanded migrandid peakski jääma Serbia piirile ootama. Sestap on Serbia valitsuse käitumine Vainomaa sõnul pandud paika arvestusega, et põgenikud ei soovi sinna jääda ning liiguvad edasi nn Lääne-Euroopa tõotatud maade poole, kus nad ka vastu võetakse.
Väidetavalt on Serbia valitsusel välja töötatud ka programm, mis peaks rakenduma siis, kui juhtub see, mida Serbia kõige vähem soovib - kümned tuhanded põgenikud otsustavad jääda riiki. Ametliku retoorika kohaselt ei kavatse Belgrad siiski "luua alalisi lahendusi põgenikelainele".
'"Hetkel ei tõtta poliitikud väga sündmustest ette. Avalikus debatis ei räägita sellest, mis hakkab juhtuma, kui [riiki sisenenud] inimesed ei saa edasi minna," vahendas Vainomaa Belgradi seisukohti.
Serbias on seni 1990. aastate sõjaperioodis 70 000 horvaati, kes ei ole sealsesse ühiskonda integreerunud ega saanud tagasi kodumaale minna. Niisamuti on riik koduks u 200 000 Kosovo põgenikule. Seepärast kardetakse veel 10 000 kuni 15 000 põgeniku lisamisel murdvat koormust riigile.
Seni ei ole kuigi paljud tõesti Balkanimaades pagulasstaatust taotlenud. Vainomaa hinnangul on Serbia mõistnud, et kohe, kui Euroopa Liit ei tervita enam nii suurt hulka pagulasi ja sulgeb piirid, järgneb ilmselt doomino-efekt ning piir pannakse kinni ka Horvaatias, Sloveenias. "Seega ei jääks ka Serbial muud üle, kui vaadata näkku reaalsusele ja ka oma piir kinni panna," lausus Vainomaa.
Möödunud päevadel on Serbias olnud tavalisest külmem ning niiskem ilm, mistõttu paljud põgenikud on pidanud kõledas ja vihmases piiripunktis oma järge ootama enam kui ööpäeva. Inimõiguste eksperdi sõnul on serblaste suhtumine kriisi pigem kaastundlikult positiivne ning esile on kerkinud suur hulk kodanikealgatusi, kes hangivad põgenikele toidu- ja rõivaabi.
Põgenikekriis on lahkhelisid löönud ka Balkanimaade vahelisse suhtlusesse. Piiririigid Horvaatia ja Serbia meenutasid möödunud augustis 20 aasta möödumist Horvaatia operatsioonist "Torm", millega vabastati alad Serbia okupantidest. Mõistagi tähistatakse sündmust erinevate rõhuasetustega: horvaatide jaoks on tegu võidupühaga, serblased mälestavad aga tollaseid ohvreid.
"Kogu seda aega on saatnud mõlemalt poolt provotseerivad avaldused ja see lisanud pinget põgenikeolukorrale," rääkis Vainomaa.
Toimetaja: Greete Palmiste