"Välisilm": Venemaa ja Türgi jätkavad Karabahhis sõda, mis Süürias pooleli jäi

Video
Arni Alandi
11.04.2016 22:43
Rubriik: Välismaa

Pärast 22 aastat kestnud pausi läks Mägi-Karabahhis jälle tigedaks tapluseks. Tõsiseid lahinguid peeti 2.–5. aprillini, pärast seda õnnestus kehtestada habras vaherahu, mis 7. aprillil jälle peaaegu katkenud oleks, ent läbi häda siiski püsima jäi. Sajandeid püsinud pinged võivad iga hetk uuesti välja lüüa, analüütikud ja poliitikavaatlejad aga kardavad rohkem, et Mägi-Karabahh kujuneb elavate inimestega nukuteatriks, kus Venemaa ja Türgi võõraste kätega omavahel sõda peavad.

Esiteks on telgitaguseid selles kriisis rohkem kui ainult Venemaa ja Türgi, teiseks püüab Venemaa mõlema sõdiva poole pealt kõige otsesemalt kasu lõigata. Osa tõest on tõepoolest see, et Venemaa ja Türgi üritavad Karabahhis jätkata omavahelist karvakitkumist sealt, kus see Süürias pooleli jäi.

Türgi demonstratiivne astumine Aserbaidžaani poolele ja Armeenia vastu teenib siiski ka siseriiklikke huve, nagu üsna selgelt ka Venemaa sama demonstratiivne toetus Armeeniale. Türgi poliitikavaatlejate hinnangul ei jäta Türgi president Erdogan kasutamata ühtki võimalust, et varem pigem ilmalikke parteisid eelistanud Türgi marurahvuslasi enda poolele meelitada ning juba sinna meelitatuid seal hoida.

"Mis puutub käimasolevasse kokkupõrkesse Armeenia ja Azerbaidžaani vahel, siis loodan, et Armeenia vastab Aserbaidžaani pingutustele relvakokkupõrke lõpetamiseks. Kui Armeenia aga ei vasta, mida ta seni teinud ei ole, on see kuritegu, milles on süüdi Armeenia," rääkis Erdogan.

Vaatlejad on üsna üksmeelsed, et Türgi süüdistused, nagu ei saaks rahvusvahelised rahuvahendajad, sealhulgas Venemaa, piirkonnas rahu jaluleseadmisega hakkama, näitavad üsna selgelt Türgi tahet Mägi-Karabahhis hoopis ise aktiivselt sekkuma hakata. Türgi on olnud ka ainus riik, kes kutsus konflikti kõrghetkel pidevalt üles just Armeenia riiki, mitte Karabahhi armeenlastest võitlejaid, võitlust lõpetama ning kinnitas, et kogu ülejäänud maailm toetab Aserbaidžaani.

Vene-Türgi suhete paranemine on ebatõenäoline

Venemaa aga kasutas Karabahhi kriisi, et alustada oma mitmekeelses propagandakanalis Sputnik ulatuslikku Türgi-vastast kampaaniat, millele kiiresti järgnesid samalaadsed kampaaniad teistes Venemaa väljaannetes. Tagasi ei põrgatud ka otseste valede kasutamise ees. Samas ei asunud Venemaa ühemõtteliselt Armeenia poolele, vaid üritas tõepoolest säilitada mingit suhtelist tasakaalu Armeenia ja Aserbaidžaani vahel, mõlemas riigis käis nii peaminister Dmitri Medvedjev kui ka välisminister Sergei Lavrov.

"Usalduse tugevdamine konfliktipiirkonnas ei tähenda mingil juhul, et me peaksime loobuma vajadusest leida Mägi-Karabahhi konfliktile vastupidav poliitiline lahendus. Venemaa kaaseesistujana Minski OSCE rühmas ja riigina, millel on lähedased ja sõbralikud suhted Aserbaidžaani ja Armeeniaga, teeb kõik endast oleneva, et arendada algatusi, mis on neil aladel senise töö tulemusena sündinud," ütles Lavrov.

Oma osa on siin selles, et Venemaa müüb relvi nii Armeeniale kui ka Aserbaidžaanile ning tulutoovast ärist loobuda kindlasti ei taha. Peaminister Dmitri Medvedjev kinnitas Bakuu lennuväljal antud intervjuus, et kui Venemaa mõlemale osalisele relvade tarnimisest loobuks, võtab selle koha üle lihtsalt keegi teine. Igatahes tunnistab ka Aserbaidžaan, et initsiatiivi rahu kehtestamiseks Karabahhis võttis Venemaa.

"Loomulikult on see mureaine maailmas ja piirkonnas. Praegune olukord kokkupuutejoonel põhjustab samuti üldsuse muret. Praegusel juhul on Venemaa võtnud taas initsiatiivi, vaherahulepinguni jõuti Venemaa vahendusel. Me usume, et see on ainus viis hoida piirkonnas ära olukorra eskaleerumist. Oleme pühendunud läbirääkimiste jätkumisele," rääkis Aserbaidžaani president Ilham Alijev.

Igatahes on suurem osa poliitikavaatlejaid ühel meelel, et mingu asjad Karabahhis edasi kuidas tahes, käärimine Vene-Türgi suhetes jätkub ning igasugused märgid suhete normaliseerumisest on nõrgad ja ajutise iseloomuga. Seega võib Türgi-Vene omavahelise arvete õiendamise järgmine faas ilmneda kus iganes. Mõned vaatlejad leiavad küll, et Türgi ja Venemaa on üksteisele liiga olulised, et pikaks ajaks vaenutsema jääda. Enamik seda optimismi aga ei jaga.

Karabahhi-kriisi kasutavad ära teisedki

Mis puutub aga Karabahhiasse, siis püüavad sealset kriisi oma vankri ette rakendada kõik needsamad jõud, kes sekeldavad ka Süüria kodusõja kulisside taga. Saudi-Araabia jaoks avaneb Karabahhis haruldane võimalus Aserbaidžaani toetamisega mängida üht šiitliku riiki välja teise vastu – ehk trampida oma põhirivaali Iraani varvastel.

Iraan omakorda püüab Saudi-Araabia mõju Aserbaidžaanile vähendada, kõik see on eeskätt kahjulik muidugi armeenlastele. Tuleb meenutada, et Saudi-Araabia on üks neid riike, kes keeldub sõlmimast Armeeniaga diplomaatilisi sidemeid, sest saudide hinnangul on Armeenia tunginud ajaloolistele moslemite aladele, pidades silmas just Karabahhi.

Praegune Karabahhi konflikt köeb oluliselt teistsugustes oludes kui 1990. aastate alguses. Need pinged regionaalsete suurjõudude vahel pole tegelikult kasulikud kummalegi konfliktiosalisele, eriti kahjulikud on need aga siiski Karabahhi armeenlastele.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Marie Krøyer (Rootsi/Taani 2012)
Täna 21:40

R: Bille August. O: Birgitte Hjort Sørensen, Søren Sætter-Lassen, Sverrir Gudnason, Tommy Kenter, Lena Maria Christensen jt. Draama. Film räägib loo maalikunstnik Marie Krøyerist (Birgitte Hjort Sørensen), Taani ühe tuntuma kunstniku Peder Severin Krøyeri (Søren Sætter-Lassen) abikaasast, ja võtab vaatluse alla Marie saatuse määranud perioodi - 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi esimesed aastad.

täna klassikaraadios

foto
Kontserdisaalis: “Luikede järv” ERSO ja Kristjan Järviga

Täna õhtul kell 19 on otse-eetris kontsert “Luikede järv”. ERSO ees on dirigent Kristjan Järvi. Kavas on Arvo Pärdi, Huanzhi Li, Jean Sibeliuse muusika ja Pjotr Tšaikovski süit balletist “Luikede järv”. Vahendab Lisete Velt.

R2 aastahiti hääletus