Kauaoodatud raport: Moskva reageeriks Soome liitumisele NATO-ga jõuliselt, otsus tuleks teha koos Rootsiga
Neljast tuntud eksperdist koosnev uurimisrühm andis täna välisminister Timo Soinile üle raporti, kus analüüsiti Soome võimaliku NATO-ga liitumise tagajärgi. Peamisteks järeldusteks on see, et Venemaa reaktsioon oleks tugev ning et Soome peaks oma otsuse tegema koos Rootsiga.
Rahvusringhääling Yle otseülekannet oli võimalik vaadata SIIN. Lisaks soome ja rootsi keelele, antakse ülevaade ka inglise keeles. Raporti endaga saab täismahus tutvuda SIIN.
Raporti on kokku pannud rahvusvaheline ekspertgrupp, kuhu kuuluvad Prantsuse diplomaat ja rahvusvahelise poliitika uurija François Heisbourg, Rootsi veterandiplomaat Mats Bergquist, Soome diplomaat René Nyberg ja Soome Välispoliitika Instituudi direktor Teija Tiilikainen.
Rühma liikmed valisid välja Soome valitsus ja president üheskoos. Otsus selline NATO-raport koostada tehti Juha Sipilä juhitud valitsuskoalitsiooni moodustamise ajal ning erinevalt varasematest analoogsetest raportitest kaasati seekord ka välismaiseid eksperte.
Soome president Sauli Niinistö avaldas käesoleval nädalal lootust, et analüüs tekitab elavat arutelu, kuid samas soovib ta, et selles arutelus suudetaks liigsetest emotsioonidest hoiduda.
Raporti tellijaks ongi otseselt välisministeerium, mitte aga valitsus, kus seda ametlikult arutama ei hakata.
Raportis mingit otsest soovitust NATO-ga liitumise asjus ei tehta. See on rohkem essee vormis analüüs NATO-ga liitumise teemadel, mitte aga täpne kokkuvõte, kus kõik plussid ja miinused detailselt ära märgitakse.
RAPORTI PEAMISED SEISUKOHAD:
Soome on NATO-partnerluse raames astunud juba kõik võimalikud sammud
Raporti kohaselt on Soome NATO rahupartnerluse raames saavutanud juba kõik eesmärgid, mida allianssi mitte kuuluv riik saavutada saab. Näiteks on Soome üks haruldane mitteliikmest riik, mille õhuväe hävituslennukid on juba praegu NATO-ga digitaalses partnerluses.
NATO jaoks oleks Soome õhuturbevõimekuse täielik integreerumine praegusel ajal märkimisväärne edusamm. Samuti sobiks NATO-le Soome ajateenistusel rajanev piirkondlik riigikaitsesüsteem.
Konflikti korral ootaks NATO aga Soomelt osalemist ühises kaitsepoliitikas, ja seda mitte ainult Balti riikide piirkonnas.
NATO liikmeks saamine tooks kaasa kriisi Venemaaga
Raporti koostajate arvates tugevdaks NATO liikmeks saamine Soome vahetut julgeolekut, sest riigile laieneks NATO julgeolekugarantiiks olev Põhja-Atlandi lepingu 5. artikkel. See aga tugevdaks võimaliku ründaja heidutamist.
Samas tooks see aga määramata ajaks kaasa kriisi suhetes Venemaaga.
NATO ja Euroopa Liit aga püsivad ekspertide hinnangu kohaselt endiselt eraldi teguritena Euroopa julgeoleku jaoks, hoolimata mitmetest kattuvatest liikmesriikidest. Suuremates sõjalistes konfliktides oleks peamine tegutseja endiselt NATO koos oma sõjaliste ja poliitiliste ressurssidega.
Rootsi on paratamatult saatusekaaslane
Otsus liituda NATO-ga muudaks täielikult Soome julgeolekupoliitikat ning seda ei saa käsitleda mingi üksiku meetmena - see oleks täielik kannapööre. NATO liikmeks saamise mõju oleks ekspertide sõnul positiivsem, kui Soome ja Rootsi oma otsusetegemist koordineeriksid.
Kui Soome liituks NATO-ga, aga Rootsi jääks välja, oleks Soome strateegiline olukord üsnagi kaitsetu. Siis oldaks üksi NATO strateegiline eesliiniriik. Kui aga Rootsi liituks ja Soome jääks välja, satuks Soome isolatsiooni ja üksi vastamisi Venemaaga. Seega oleksid mõlemad variandid halvad ning seetõttu tuleks liituda või mitte liituda koos. Kahe riigi liitumine oleks äärmiselt oluline sündmus kogu alliansi jaoks.
Raportis on analüüsitud ka seda, kas NATO liikmestaatust saaks taotleda kiirendatud korras - näiteks olukorda, kus 5. artikli julgeolekugarantiid hakkaksid kehtima enne seda, kui Soomest ja Rootsist on saanud NATO täieõiguslikud liikmed.
Seda varianti ei peeta heaks ega tõenäoliseks, sest see võib tuua kandidaatriikides kaasa rahvahääletusi ning kiirendatud menetlus innustaks oluliselt NATO-vastaseid. Tiilikainen ütles pressikonverentsil, et Soome põhiseadus põhimõtteliselt ei nõua selles küsimuses rahvahääletust ning selle korraldamine on poliitiline küsimus.
Raportis juhitakse tähelepanu ka sellele, et kuigi Rootsi ja USA vaheline koostöö külma sõja päevil ja ka hiljem pole mingi uudis, pole üheski senises Soomes raportis öeldud selgelt välja, et Rootsi on praktikas juba pikemat aega omanud USA poolt pakutud julgeolekugarantiisid.
Venemaa poolt tuleks igal juhul tugev reaktsioon
Raportis nenditakse, et Venemaa peab NATO laienemist ohuks, mille taga on USA. Moskva eesmärgiks on seega takistada USA baaside ja vägede lähenemist Venemaa riigipiiridele.
Ekspertide sõnul pole Venemaa otseselt seadnud küsimärgi alla Soome õigust liituda lääneriikide ühendustega, kuid NATO-ga liitumisest põhjustatud geopoliitiline muudatus on niivõrd tugev, et Moskva ei saa jätta sellele reageerimata.
Venemaad iseloomustatakse raportis kui rahulolematut võimu, mis on teinud ettearvamatust käitumisest taktikalise ja strateegilise mõjutusvahendi. Venemaa suhtub euroopalikesse normidesse ja põhimõtetesse revisionistlikult ning peab NATO laienemist ohuks oma riiklikule julgeolekule. Seega soovib ta takistada Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga.
Samas pole Venemaa hinnang Rootsi ja Soome suhtes sarnane Gruusia või Ukraina suhtes rakendatava poliitikaga. Kuid hoolimata sellest, et Venemaa ei hakkaks otseselt sõjalist jõudu kasutama, on väga raske ennustada, milliseid samme Moskva võib astuda.
Tõenäoliselt oleks venemaa poliitiline reaktsioon karm ja arvatavasti ka "isiklik". Kaubavahetus ilmselt saaks tõsise löögi, samuti võidakse hakata Soomes elavaid vene päritolu inimesi poliitiliselt aktiviseerima.
Lisaks võib Venemaa vastusammude hulka kuuluda pingete lisamine Balti riikide piiridel.
Toimetaja: Laur Viirand