Kiievis on Maidani tühjendamisel protestijatest hukkunud 26 inimest, Janukovõtš kuulutas välja vaherahu
Kiievis on olnud viimaste aastate ohvriterohkeim päev: miilitsa eriüksuse operatsioon Iseseisvuse väljaku (Maidani) puhastamiseks on uudisteagentuuri UNIAN andmetel nõudnud 26 inimelu, vigastustega on haiglasse viidud üle 240 inimese. Rahutustega seoses on vahistatud kümneid inimesi ja politsei on alustanud 40 kriminaalasja väidetavate ettekavatsetud mõrvade ja rahutuste uurimiseks.
Hilisõhtul poliitilise kriisi lahendamiseks presidendi kokku kutsutud koosolekul osalesid ka opositsiooniparteide liidrid Arseni Jatsenjuk, Vitali Klitško ja Oleg Tjahnibok.
Ukraina president Viktor Janukovõtš teatas pärast kohtumist ametlikult, et vastaspooled nõustusid vaherahu sõlmimisega ning alustavad läbirääkimisi, et lõpetada verevalamine ning saavutada riigis stabiilne olukord.
Kiievi Iseseisvusväljak näeb välja nagu sõjatanner ning öösel kestnud tulistamiste, süütamiste ja peksmiste järel on praktiliselt pool platsist julgeolekujõudude kontrolli all. Valitsusväed püsivad aga endiselt kohal, vahendas "Aktuaalse kaamera" erisaade.
"Siin pole mingit õiglust. Valitsus, mis end jõuga kaitseb, peab inimesi ja mitte oligarhe teenima," ütles meeleavaldaja Mõkola. "See on viimane sõda, meie viimane võimalus. Kui me jätame kõik maha, siis on kõik katki," sõnas teine protestija Mõkola.
Täna hommikul andis Ukraina kaitseminister käsu saata Kiievisse Dnepropetrovski 25. õhudessantbrigaad, seega tehakse ettevalmistusi platsi puhastamiseks. Kiievisse saabuvaid ronge peatatakse ja kontrollitakse.
Öises rünnakus hukkus võimude andmeil 15 tsiviilisikut, 9 miilitsat ja üks ukraina ajakirjanik.
"Siin on palju vigastatuid. Granaadikillud, põletused, kuulihaavad. Pakume neile esmaabi ja saadame nad haiglasse, kus neile antakse põhjalikumat ravi," kommenteeris olukorda üks arst.
Võimude vahendite kohta püstitas üks inimene sotsiaalvõrgustikku video, kus on näha, kuidas Maidanilt lahkunud inimene tänaval maha lastakse. Video üles püstitanud inimese sõnul hukkus tema silme all samamoodi veel üks inimene.
BBC teatel on vigasaanute seas ka 28 ajakirjanikku. President Viktor Janukovõtš ütles opositsiooniliider Vitali Klõtskole, et soovib vaid platsi puhastamist, vahendasid ERR-i teleuudised.
Protestijate telgid pandi rünnaku käigus põlema, kahest suunast alustatud rünnakut laagrile toetas ka kaks soomusmasinat. Opositsiooni tugipunktiks olnud ametiühingute hoone süttis pärast järjekordset rünnakulainet. Kohale kutsutud päästjatel õnnestus evakueerida umbes 30 inimest.
Tuhanded protestijad ei lahkunud kuhugi ja pealtnägijate sõnul on öö läbi kestnud jõu näitamise tulemusena miilits jõudnud umbes poole väljaku peale. Kiievis viibiva riigikogu liikme ja Euroopa Nõukogu eksperdi Mailis Repsi sõnul on aga hakanud Maidanile inimesi juurde tulema ning nüüd on ülekaal taas meeleavaldajate käes.
"Olen valmis minema rindele, kuid kuna olen naine, siis protestijad ei lubanud mind sinna. Seisan siin tõe ja Ukraina nimel. Kaotasin suitsus oma hääle, kuid ei karda. Inimestel siin ei ole hirmu," ütles üks opositsionäär.
"Oleme võimudest väsinud. Nad tuleb kõrvaldada. Seepärast olen siin. Ma ei karda siin olla, see on meie saatus," rääkis teine protestija.
Ametivõimud on peatanud Kiievi metrooliikluse ja piiratud on ka tavaliiklust. Viimase info kohaselt ei tööta metroo ka täna. Tunnistajate kinnitusel on enamik tänavavalgustusest välja lülitatud.
Protestid levisid öösel ka riigi lääneosa linnadesse. Vägivaldsetest rahutustest teatati Lvivis, Ivano-Frankivskis ja Ternopilis. Lvivis tungiti sõjaväeosa territooriumile, Ternopilis hõivati politsei peakorter ja prokuratuurihoone.
Opositsiooniliider Vitali Klõtško sai öösel presidendiga kokku, kuid see kohtumine lõppes tulemusteta.
"President tegi ettepaneku - kõik demonstrandid peavad minema koju ja lõpetama meeleavalduse," ütles Klõtško. "Olen väga rahulolematu, sest see polnud läbirääkimine. President ei taha opositsiooni kuulata. Nad ei taha kuulata - see on ühepoolne suhtlus ning tema sõnul peavad kõik - opositsioon ja protestijad - lõpetama meeleavaldused. Praegu on väga tähtis teha paus ja mitte võidelda enam."
President ja opositsioon näitavad vastastikku näpuga
Janukovõtš tegi öösel avalduse, milles ütles, et teda püüti kallutada poliitilise kriisi lahendamise jõuvariandi poole, kuid et ta toetab dialoogi teed. Tema sõnul eiravad opositsiooniliidrid demokraatia põhiprintsiipi, mille kohaselt ei saada võimu mitte tänavatel ega väljakutel, vaid ainult valimisjaoskondades.
Janukovõtš püüdis kogu süü valada protestijatele ning ei tunnistanud endapoolset süüd. "See on mu elumoto - ükski võim ei ole tilkagi verd väärt," ütles ta teates.
President on enda sõnul valmis dialoogi pidama. "Ütlen ausalt, mul on nõunikke, kes soovitavad karme meetmeid ja kasutada jõudu, kuid olen alati pidanud jõu kasutamist veaks. On olemas parem ja efektiivsem võimalus - otsida ühtset pinda, teha kompromisse ja kokku leppida," rääkis Janukovõtš.
Ka valitsuse istungil hinnati olukorda. "See polnud poliitilise tegevuse või demokraatia demonstratsioon. See oli inimeste mõtete manipuleerimine ja katse võtta võim jõuga. Sellised meetodid ei ole kunagi konflikti lahendanud üheski riigis. Need tekitavad vaid katastroofi," kommenteeris ajutine peaminister Serhi Arbuzov.
Janukovõtš ähvardas meeleavaldajaid, öeldes, et opositsioonijõud peaksid lahutama end radikaalsetest jõududest, mis provotseerivad verevalamist ja kokkupõrkeid valitsuse jõududega. Vastasel juhul nad tunnistavad radikaalide toetamist ja neid ka koheldakse vastavalt.
Opositsioonliidrid aga süüdistavad vastu, nimetades enda toetajaid ohvriteks, mitte agressoriteks.
EL kaalub sanktsioone riigijuhtidele
Maailmast on Ukraina presidendi käitumise üle reageeritud jahmatusega. USA asepresident Joe Biden kutsus Janukovõtšit miilitsat väljakult ära kutsuma, Euroopa Komisjoni esindajad on kutsunud peatama vägivalda. Saksamaa kinnitusel kaalub Euroopa Liit Ukraina liidrite vastu sanktsioone.
Leedu opositsiooni juhi, endise peaministri Andrius Kubiliuse hinnangul tuleks Janukovõtši üle pidama kohut rahvusvahelises kohtus.
Prantsusmaa välisministeerium mõistis samuti vägivalla mahasurumise hukka ning kutsus üles vaoshoitusele.
Venemaa kinnitas aga juba varemöeldut, et ei sekku Ukraina siseasjadesse. Vene välisministeerium tegi ka avalduse, milles süüdistatakse opositsioonijuhte pruuni revolutsiooni korraldamises ning Euroopa poliitikuid suutmatuses tunnistada tõsiasja, et vastutus juhtunu eest lasub Ukraina opositsioonil.
Alustati nn terrorismivastast operatsiooni
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) ja terrorismivastane keskus alustavad riigi territooriumil terrorismivastast operatsiooni, teatas SBU juht Oleksandr Jakimenko.
Ta selgitas, et nimetatud ametkonnad võtsid täna vastu sellekohase otsuse. "Ma juba informeerisin riigi presidenti terrorismivastase operatsiooni läbiviimisest," ütles ta Uniani vahendusel.
Poliituuringute keskuse Penta esimees Volodõmõr Fesenko avaldas arvamust, et sisuliselt tähendab terrorismivastane operatsioon erakorralise olukorra kehtestamist riigis.
"Tegemist on veel ühe õigusvastase, jõhkra sammuga võimude poolt," ütles Fesenko. Tema arvates võib seda pidada ametivolituste kuritarvitamiseks.
Ukraina kaitseministeerium ei välista, et täna välja kuulutatud nn terrorismivastases operatsioonis võib osaleda ka riigi armee.
Juhitakse tähelepanu sellele, et vastavalt seadusele võivad relvajõud kasutada terrorismivastase operatsiooni piirkonnas kasutada seadusega ette nähtud korras relvi ja erivahendeid. Samuti on sõjaväelastel muu hulgas õigus kontrollida isikute dokumente, kinni pidada ja toimetada miilitsajaoskondadesse isikuid, kes on sooritanud õigusvastaseid tegusid.
Samal ajal ärevaks tegevad sündmused riigis jätkuvad. Hmelnitski linnas hakkasid meeleavaldajad täna õhtul kohalikku riikliku julgeolekuteenistuse hoonet molotovi kokteilidega ründama. Hoones teisel ja kolmandal korrusel puhkesid põlengud, mida julgeolekutöötajad üritasid kustutada.
Rünnakus süttis ka hoone peasissekäik.
Hoones viibivad julgeolekutöötajad ei ole seni meeleavaldajate tegevusele vastutegevust alustanud.
Lvivis põleb sisevägede väeosa, mis süüdati täna hommikul. Hoonet kustutati kahel korral, kuid nüüd on see taas leekides. Tules on hävinud kasarmud ning nüüdseks on tuli levimas ka laskemoonalattu. Juba on kuulda ka plahvatusi.
Muudatused armee juhtkonnas
President Janukovõtš vallandas täna armee kindralstaabi ülema kindralpolkovnik Volodõmõr Zamana ja määras tolle asemele admiral Juri Iljini, kes on nüüdsest ka relvajõudude ülemjuhataja. Ühtlasi määras Janukovõtš Zamana Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse sekretäri asetäitjaks.
Kolmapäeva õhtul toimus president Viktor Janukovõtši ja opositsioonijuhtide Arseni Jatsenjuki, Oleg Tjagnõboki ja Viktor Klõtško kohtumine, mille tulemustest ei ole veel teatatud.
Läbirääkimised puudutasid poliitilise kriisi reguleerimist.
Seejärel pidasid opositsioonijuhid kõnelusi kriisireguleerimise töögrupi liikmetega.
Mõnedel andmetel on meeleavaldajad taas hõivanud Kiievis asuva põllumajandusministeeriumi hoone.
Toimetaja: Heikki Aasaru, Merili Nael, Sven Randlaid, Anna-Liisa Villmann