Ekspert: põgenikekriisi lahendamiseks tuleb vastutegevus viia Vahemere teisele kaldale
Itaalia eksperdi Stefano Silvestri arvates tuleb Vahemere põgenikekriisi lahendamiseks kontrolli alla võtta kogu migrantide teekond ehk Euroopa Liidu vastutegevus tuleb viia Vahemere teisele kaldale.
Sadade paadipõgenike hukkumine Vahemerel tõstis sel nädalal jälle fookusse järjest suureneva põgeniketulva Lõuna-Euroopasse. Ilmselgelt ei suuda Itaalia, Kreeka ja Malta, kuhu pagulased esimesena jõuavad, nende kõigiga toime tulla ja teistel riikidel tuleb osa põgenikke enda juurde võtta. Eesti suhtub sellesse väljavaatesse tõrjuvalt, küsitav on aga, kui kaua saame endale sellist suhtumist lubada, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Põgenike pealetung pole Vahemere äärsetes Euroopa maades uus mure, küll aga on see voog viimastel aastatel mitmekordistunud.
"Meil oli raskusi saada hakkama ka normaalse põgenikevooga, mis tuli aastate eest ja oli 30 000-40 000 inimest aastas. Nüüd tuleb aga peaaegu 300 000 inimest aastas," tunnistas Itaalia Rahvusvaheliste Suhete Instituudi ekspresident Stefano Silvestri.
Järjest keerukamaks läheb nii põgenike majutamine kui ka väljaselgitamine, kellega ikkagi tegu.
"Tavaliselt nad hävitavad kõik dokumendid. Seega on väga raske saata neid tagasi nende omale maale - milline see on? Mõnikord on seda lihtne kindlaks määrata, teinekord aga palju raskem," nentis Silvestri.
Inimsmugeldamine on tulus äri
Vahemerel tegelevad põgenikega kohalike ametnike kõrval ka Euroopa piirivalveagentuuri Frontex missioonid Triton ja Poseidon. Siracusas töötab selle raames ka Eesti politsei- ja piirivalveameti ametnik Anastassia Voronaja. Tema sõnul saabub Siracusa piirkonna sadamatesse igal nädalal paar laeva keskmiselt 300 põgenikuga pardal, kuid inimeste arv võib ulatuda ka 600 - 700-ni.
"Inimesed tuuakse siia laevadega, sest nad on juba päästetud mere pealt. Nad ei tule nende samade paatidega, millega nad stardivad, sest tihti pole need paadid isegi töökorras. Paat ei sõidagi enam, tal pole kütust või on katki midagi," selgitas Voronaja.
Migrantide üle mere Euroopasse toimetamine on tulus äri. "Keskmiselt on 1000 - 1200 dollarit reis ühe inimese kohta. See võib olla vähem, aga ka tunduvalt rohkem. See võib ka 2500 dollarit olla," lisas Voronaja.
Kontrollida tuleb kogu migratsiooni teekonda
Euroopa Liit kavatseb tugevdada patrulle Vahemerel ning hakata hävitama inimsmugeldajate aluseid.
"On mõte, et hävitada paadid. Aga see pole nii lihtne, sest see oleks praktiliselt sõjaline aktsioon, kui pole kokkulepet lähteriigi valitsusega. Tõsi, Liibüas ei ole praegu valitsust. Kuid ikkagi tähendab see, et tuleb minna kaldale, identifitseerida paadid jne, et mitte hävitada tavaliste kalurite paate, vaid ainult inimkaubitsejate paadid. Nii et see on raske," märkis Stefano Silvestri.
Silvestri näeb ainsat võimalust viia vastutegevus Vahemere teisel kaldale. "Tegelikkuses tuleb selle probleemi lahendamiseks kontrollida kogu migratsiooni teekonda - alates päritoluriigist kuni Vahemere kaldani ja sealt edasi meie riikideni. See tähendab, et meil tuleks sisse seada hulk laagreid, et panna migrantidel tee kinni enne, kui nad mere äärde jõuavad."
Vastavalt nn Dublini regulatsioonile vastutab varjupaigataotleja eest riik, kuhu põgenik Euroopa Liidus esimesena sisenes ning sel pole õigust pagulasi teistesse riikidesse saata. Itaalia, Kreeka ja Malta tahavad selles osas muutusi, et osa põgenikke võtaksid vastu teised liikmesriigid.
"Ei võimalda täna õiguslik alus EL-s kedagi ka füüsiliselt ümber asustada, peame täpsustama. Järgmine sisejulgeoleku alaline koostöökomitee hakkab neid küsimusi arutama, nagu ülemkogu järeldustest ka kuulsime ja ehk sealt siis tuleb teatud ettepanekuid ka järgmisteks õiguslikeks initsiatiivideks," lausus Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik.
Lähiajal selles küsimuses konsensust ei saavutata
Selleks peavad kõik liikmesriigid kokku leppima Euroopa Liidu aluslepingute muutmises, andes Liidule täiendava mandaadi.
"Ma arvan, et lähiajal selles konsensust ei saavutata, aga see ei pruugi tähendada seda, et järjest rohkem riike ka ise vabatahtlikkuse alusel pakub välja seda, et ollakse valmis nii või naa palju inimesi vastu võtma teistest Euroopa riikidest, kes kõige suurema surve all on, ennekõike siis Lõuna-Euroopas," kommenteeris Euroopa Parlamendi liige ja endine välisminister Urmas Paet.
Praegu ongi päevakorras pilootprojekt, mille alusel jaotataks 10 000 põgenikku vabatahtlikkuse alusel eri maade vahel. Eesti on suhtunud seni mujalt põgenike vastuvõtmisse tõrjuvalt. Paeti arvates ei saa Eesti siiski sellest lõputult kõrvale hoida.
"Arvestades tänast olukorda ma arvan, et mingisuguse sammu Eesti peaks siin tegema ja see mingi samm võib olla näiteks orvuks jäänud laste osas, aga nii kaua, kui ei ole tehtud ühtegi kohustuslikku otsust, mida ma arvan, et ei tulegi, niikaua see ikkagi sõltub ühiskonna empaatiast ja solidaarsustundest teiste suhtes," sõnas Paet.
Muidugi eeldaks see ka olulisi kulutusi, sest praegusest Eesti ainsast põgenike majutuskeskusest Vaos siis ilmselgelt ei piisaks. Ja muidugi tähendaks see raha kulutamise kõrval sedagi, et tänavapildis tuleb harjuda senisest erinevamate inimestega.
Aga ekspertide arvates saabuvad nad varem või hiljem siia niikuinii - kas siis seaduslikult või mitteseaduslikult. Avatud piiride tingimustes valgub osa põgenikest praegugi Itaaliast edasi naaberriikidesse ja sealt edasi kaugemale.
"Nad saavad need inimesed endale niikuinii ja saavad ebaseaduslikul ja kontrollimatul moel. Mina arvan, et kui tegu juba on sellise fenomeniga, on illusoorne öelda, et me paneme selle seisma. See pole võimalik," nentis Silvestri lõpetuseks.
Toimetaja: Laur Viirand