Tralla: küsimuse all pole üksnes Suurbritannia majanduse tulevik, vaid ka riigi suurus
Londonis viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla ütles, et referendum on tekitanud lisaks aktsiaturgudele ka sisepoliitilise tormi Suurbritannias. Tema sõnul ei ole nüüd küsimuse all ainult Suurbritannia majanduse tulevik, vaid ka riigi suurus.
Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et peaminister David Cameron võtab esialgu aja maha ning ei käivita kohe Lissaboni leppe artikkel 50, mis käivitab Suurbritannia lahkumise EL-ist.
Tralla sõnul on referendumi järel Suurbritannia sisepoliitikas keeruline seis.
"Tuleb öelda, et see, mida euroskeptikud nimetavad Suurbritannia iseseisvuspäevaks, pole tekitanud tormi üksnes aktsiaturgudel ja langetanud Briti naela, vaid on tekitanud Suurbritannias ka sisepoliitilise tormi. Praegu ei värise mitte üksnes Cameroni tool, kes teatas ise tagasiastumisest, vaid küsimus on ka, mis saab näiteks Tööpartei liidrist. Talle esitatakse tõenäoliselt õige pea umbusaldusavaldus. Tõsi, paljud Tööpartei liikmed on teda siiski juba toetama asunud," selgitas ajakirjanik.
"Nii et Suurbritannia sisepoliitikas võidakse teha lähiajal ka mitmeid vangerdusi," lisas ta ja märkis, et kõne all on ka ennetähtaegsed valimised.
Referendum tähendab Tralla sõnul aga ohtu, et Šotimaa ja Põhja-Iirimaa võivad Suurbritanniast eralduda.
"Küsimus pole mitte üksnes Suurbritannia majanduse tulevikus, vaid ka riigi suuruses. Kui Šotimaa ja Põhja-Iirima peaks otsustama eralduda - praegu on poliitiline soov, eeskätt Šotimaal, väga tugev selleks, et kuulutada välja uus iseseisvusreferendum -, siis on Suurbritannia ühel hetkel lihtsalt Inglismaa," rääkis ta.
"See referendum, mida mõned peavad brittide iseseisvumiseks Brüsselist, võib kaasa tuua väga palju muutusi nii Suurbritannias kui ka EL-is üldisemalt," lisas Tralla.
Cameron mängis võimu nimel riskantset mängu
Referendumi korraldas peaminister David Cameron, kes pooldas ise EL-i jäämist, kuid jäi lõppkokkuvõttes siiski kaotajaks. Hilisõhtuses "Aktuaalses kaameras" ütles Tralla, et David Cameron on aastaid püüdnud ohjeldada konservatiivide partei euroskeptilist tiiba ja kasutas enne EL-i jäämise kampaania veduriks saamist populaarsuse võitmiseks paljuski euroskeptikute retoorikat.
"Ainuüksi minu Brüsselis oldud aastate jooksul on Cameron ülemkogu väisates korduvalt ajakirjanike ees sõjakalt seletanud, kuidas ta võitleb Euroopa Liidu nagu mingi kauge koletisega ja paneb seal Suurbritannia huvid maksma. Vaevalt Cameron, kes tegelikult teab, kuidas Brüsselis brittide erihuvisid kuulatakse, seda juttu ise väga tõsiselt võttis, küll aga küttis ta sellega üles suure hulga valijatest, kes ilmselt ei tea, et Brüsseli ametnikud omapäi sisuliselt midagi ei otsusta. Euroopa Liit toimib ikkagi eelkõige valitsuste taktikepi järgi ja liigub edasi enamasti konsensuslike otsusega," selgitas Tralla.
Ta tõdes, et Cameron mängis võimu nimel riskantset mängu ja sai valusalt kõrvetada.
"Koos temaga sai kõrvetada aga ka terve riik ja Euroopa Liit, mis peab nüüd ajama tarka poliitikat, et separatistlikud meeleolud suuremat kandepinda ei koguks. Võib küll öelda, et Euroopa Liit on praegu üsna haavatavas olukorras ja kuigi lagunemine pole kohene oht, on tõhus kriisihaldus hetkel olulisem kui kunagi varem. Arvata võib, et Berliin ja Pariis seejuures suurt empaatiat Londoniga lähiaastatel ei ilmuta, sest ka neil on põhjust muretseda oma euroskeptikute pärast," ütles ajakirjanik.
Tralla ütles, et kõneldes täna brittidega on ta kuulnud, et rohkem kui põlgusest Brüsseli vastu, räägib referendumi tulemus vastandumisest Londonile ja kohalikule eliidile, kes on väidetavalt suurest osast Inglismaast kaugenenud.
"Keskklass vs töölisklass, intellektuaalid vs vähemharitud, noored vs vanad - need on vaid mõned vastandite paarid, mis Eroopa-meelseid ja lahkuda soovijaid laias laastus iseloomustavad," loetles Tralla.
Ta lisas, et kuigi euroskeptilisus on Suurbritannias väga levinud, ei arvanud ilmselt paljud inimesed, kes eile ka liidust välja astumise poolt hääletasid, et see tõepoolest teoks saab. "Üks naine ütles Suurbritannias ühele telekanalile, et kuigi ta hääletas lahkumise poolt, sai ta alles täna hommikul aru, mida see tähendab ja hääletaks nüüd hoopis vastupidi," märkis Tralla.
Google'i otsingus on täna olnud Suurbritannias populaarsuselt teine Euroopa Liiduga seotud küsimus: "Mis on Euroopa Liit?"
Tralla tõdes, et ilmselt ei saanud paljud inimesed täpselt aru, millest nad ennast välja hääletasid.
Toimetaja: Merili Nael