USA armee on silmitsi sagenevate kriiside ja eelarvekärbetega
Ameerika Ühendriikide relvajõud seisavad ühelt poolt silmitsi järjest kasvavate väljakutsetega maailma kriisikollete ohjeldamisel, kuid teisalt ähvardavad nende võimekust üha suuremad eelarvekärped.
Esmalt valmistasid muret sündmused Lõuna-Hiina merel, Afganistanis, Liibüas, Malis ja Süürias ning siis Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ja Nigeeria koolitüdrukute röövimine islamistide poolt. Nüüd valmistuvad USA ja selle liitlased võimalikuks uueks sõjaliseks tegevuseks Iraagis, vahendas Reuters.
USA kaitseplaneerijatele aga valmistab suurt peavalu, kuidas viia ellu tohutuid kulutuste kärpeid, sest viimane aasta on olnud üks ärevamaid pärast 11. septembrit 2001. Peaaegu iga kuu on maailmas tekkinud uus kriisikolle, mis nõuab uusi väljaminekuid.
"Põhja-Korea ja Iraan pole ka kuhugi kadunud," ütles Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute keskuse (CSIS) vanemteadur Kathleen Hicks. Ta märkis, et eriti USA mereväele on see tõsine väljakutse, sest arvestades vägede suurust, on keeruline hoida üksusi korraga kõigis neis piirkondades.
Palju aastaid kestnud sõjategevuse lõpetamine võimaldab kindlasti säästa ning seda on võimatu mitte teha, kuna ühe USA sõduri ülalpidamine Afganistanis maksab aastas juba üle kahe miljoni dollari.
Samas konfliktid sagenevad ja sõjakus kasvab, kui vaadata näiteks Hiinat ja Venemaad. Neist viimane valmistas Washingtonile tõelise üllatuse, tunnistavad nii endised kui praegused ametnikud.
Austraalias tegutseva Majanduse ja Rahu Instituudi andmetel on konfliktide arv maailmas viimase seitsme aasta vältel tugevasti kasvanud. Võrreldes Teise maailmasõja järgse kuue kümnendi arengutega, on tegemist selge tagasikäiguga.
Veel eelmisel aastal lootsid Washingtonis paljud, et Iraagile võib nüüd selja keerata, kuid olukord muutus. Pärast al-Qaeda endise haru, islamistliku rühmituse Iraagi ja Levandi Islamiriik kiiret pealetungi suutsid Ühendriigid kiiresti tegutseda: Pärsia lahele saadeti lennukikandja, mitusada sõjaväelast, sealhulgas eriväelasi ning on kaalutud õhulöökide andmist.
President Barack Obama ütles mais West Pointi sõjaväeakadeemias peetud olulises välispoliitilises sõnavõtus, et Washington peab sõjalise jõu kasutamises olema edaspidi mõõdukam.
Reaalsus on aga see, et Obama valitsemise ajal on Ühendriigid jätkanud, kui mitte hoogustanud oma sõdurite saatmist kriisikolletesse, ehkki sageli väiksemal hulgal.
Vähem raha, rohkem kohustusi
CSIS prognoosis juuni lõpul avaldatud raportis, et Pentagoni eelarve väheneb ajavahemikul 2012-2021 umbes 21 protsenti. Ekspertide arvates on järgnevatel aastatel surve sõjaliste kulutuste vähenemisele "järjekindel", samas kui tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse programme tuleb elanikkonna vananedes üha rohkem rahastada.
Kui Obama asus 2009. aastal riiki juhtima, oli Pentagoni eelarve umbes 700 miljardit dollarit. 2015. aasta eelarvetaotluses on sõjalistele kulutustele planeeritud 496 miljardit pluss ligikaudu 79 miljardit dollarit Afganistanile.
Pentagoni finantsjuht Robert Hale ütles, et Iraagi arengute ebaselguse tõttu on hilinenud välismaa erakorraliste sõjaliste operatsioonide eelarve esitamine Kongressile. See eelarve hõlmab sõjapidamise kulutusi ning sisaldab sel aastal täiendavad üks miljard dollarit USA sõjaliste ülesannete laiendamiseks Euroopas.
Seni jäävad USA sõjalised kulutused maailma suurimateks, moodustades globaalsetest sõjalistest väljamminekutest enam kui kolmandiku. Vahe USA ja tema võimalike vastaste vahel on aga vähenemas. Venemaa kulutused oma armeele on kasvanud alates 2008. aastast 30 protsenti ning Hiinal kuni 40 protsenti. Ka teised riigid Lähis-Idas ja Aasias on neid järsult suurendanud.
Kui suurem osa riike suunab enamiku oma sõjalisest võimekusest oma naaberriikide ohjeldamisele, siis USA teeb seda globaalsemalt. USA merevägi on vastu plaanile kanda üks lennukikandja üheteistkümnest, USS George Washington, maha. Teise emalaeva hooldus eelmisel aastal viibis. See võib aga selliste laevade kasutamise kasvava vajaduse rahuldamist raskendada, arvavad mitmed ametiisikud.
"Eelarve kärped sunnivad meid võtma üha rohkem riske - riske, mida me loodetavasti suudame sellel tasemel juhtida," arvas USA ühendväejuhatuse ülem armeekindral Martin Dempsey tänavu märtsis. Üksikasjadesse ta ei laskunud.
Kaootilisem maailm
Mitmete praeguste kui ka endiste ametnike meelest pole tõeline väljakutse mitte sõjaliste ülesannete hulk, vaid muud kasvavad kulutused Pentagoni eelarves: toetused, pensionid ning üha paisuvad hankekulud.
Praegused personalikulud, nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas, moodustavad peaaegu poole Pentagoni mittesõjalisest eelarvest ning see on asi, mida armeejuhid tahaksid vähendada.
Pentagoni finantsjuhi sõnul maksab iga uus relv umbes kolm korda rohkem kui asendatav sõjariist ning see pole tema hinnangul jätkusuutlik.
Kuid mitte kõik pole tugevasti kallinenud. USA erioperatsioonide väejuhatuse eelarvet kahekordistati, kuid nende vägede arvukus on kolmekordistunud ning tegevus pärast 11. septembrit 2001 neljakordistunud. Kuid kogu sõjalisest eelarvest moodustab see siiani alla 2 protsendi.
Ametnikud hoiatavad, et erivägede ressursid jäävad piiratuks. Lisaks Iraagile on nad suurendanud sel aastal oma kohalolekut Euroopas ja Aasias ning on valmis vajadusel ameeriklasi evakueerima, nagu see juhtus pärast USA konsulaadi ründamist Benghazis.
"Tendents kaootilisema maailma suunas ei muutu niipea," arvab endine USA mereväeoperatsioonide juht admiral Gary Roughead, kes nüüd töötab Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi teadurina.
"Kas merevägi ja õhuvägi suudavad uusi ülesandeid täita?", küsib Roughead ja vastab, et praegu veel küll. "Kuid aja jooksul hakkab see tõsiselt mõjuma meie varustusele ja inimestele," prognoosib ta.
Toimetaja: Marek Kuul