Hispaanias algas valimiskampaania, ummikseis poliitilisel maastikul jääb tõenäoliselt kestma
Hispaanias alustati öösel ametlikult 26. juuni parlamendivalimiste kampaaniaga. Viimaste arvamusküsitluste kohaselt aga ei pruugi ka uued valimised riiki ummikseisust välja tuua, sest valitsuse moodustamiseks vajalikku enamust ei suudaks ilmselt koguda ükski poliitiline jõud.
Neljapäeval avalikustatud uuringu kohaselt saaks paremtsentristlik Rahvapartei (PP - Partido Popular) 29,2% häältest, mis omakorda annaks neile 350-kohalises parlamendis 118-121 rahvasaadikut, vahendasid Yle ja The Local.
Teisele kohale tuli erakonna Podemos juhitud vasakäärmuslik valimisliit. Nemad saaksid 25,6-protsendilise toetusega 88-92 kohta. Eelmiste valimiste ajal said nad parlamenti kokku 71 kohta. Podemos ja Ühinenud Vasakpartei alustasid Madridis ka ühiskampaaniat, sest nende hinnangul on säästumeetmeist ja korruptsioonist tüdinud rahva toetus neile suur.
Kõige märkimisväärsem ongi see, et Podemos on möödunud senisest peamisest vasaktsentristlikust jõust ehk Sotsialistlikust Parteist (PSOE), kes on praegu 21,2 protsendiga kolmandal kohal ja kes saaksid umbes 78-80 saadikukohta. Praegu on neil parlamendis 90 kohta. Tegemist on esimese korraga kaasaegse Hispaania poliitilises ajaloos, kui PSOE on jäänud populaarsuselt kolmandale kohale. Sisuliselt oleks neil pärast valimisi vaid kaks reaalset võimalust - olla koalitsioonis oma kauaaegse vastase PP-ga või uue vastase Podemosega.
Neljandal kohal on liberaalne Ciudadanos - toetus 14,6 protsenti, mis annaks parlamendis kuni 39 kohta. Eelmiste valimiste tulemusena saadi 40 kohta.
Detsembris toimunud valimised lõhkusid senise poliitilise maastiku
Ennetähtaegsed valimised leiavad aset 26. juunil. Eelmised, detsembris toimunud valimised tegid lõpu aastakümneid kestnud Rahvapartei (PP) ja sotsialistide (PSOE) domineerimisele, kes on pärast Francisco Franco surma vaheldumisi võimul olnud.
Senise peaministri Mariano Rajoy juhitud paremtsentristlik PP võitis valimistel 123 kohta 350-st, kuid ei suutnud koguda absoluutset enamust.
PSOE jäi teiseks, saades 90 kohta. Parlamenti pääsesid ka kaks uut parteid - kärbete vastane Podemos ja paremliberaalne Ciudadanos - , kes kogusid vastavalt 69 ja 40 kohta. Ülejäänud 28 kohta jagunesid kuue väikepartei vahel.
Kui traditsiooniliselt on kuningas andnud valitsuse moodustamise võiduparteile, siis nüüd sai selle ülesande sotsialistide liider Pedro Sanchez. Paraku õnnestus sotsialistidel valitsusse meelitada vaid Ciudadanos ning Rahvapartei ja Podemos parlamendis uuele valitsusjuhile heakskiitu ei andnud.
Toimetaja: Laur Viirand