Jäärats: kampaania näitab, et britid kasutavad hääletuskastide juures mõistuse häält
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul näitavad viimased avaliku arvamuse uuringud, et britid pooldavad hetkel pigem EL-ist lahkumist, kuid vaatamata negatiivsetele väljavaadetele usub Jäärats, et britid kasutavad oma häält andes pigem mõistust kui südant.
Klen Jäärats ütles saates "Terevisioon", et praegused Suurbritannias läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et britid toetavad praegu pigem Euroopa Liidust lahkumist.
"Ka kihlveokontorid, kes olid alul EL-i jäämise suhtes väga positiivselt meelestatud, on võtnud negatiivse kursi ehk kui enne leidisid kontorid, et 80 protsenti toetavad EL-i jäämist, siis nüüd on see kukkunud 60 protsendile," selgitas Jäärats.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor märkis, et viimased päevad enne 23. juunil toimuvat referendumit tulevad äärmiselt huvitavad. "Eks see kampaania on suundumas sinna poole, et britid teevad mitte südamest ja vaid mõistusest lähtuvalt oma otsuse," arvas Jäärats.
EL-i vastastel puudub keskne tees
Tema hinnangul on Brexiti pooldajad kütnud üles negatiivset avaliku arvamust. "Kui sa proovid ühe kampaaniaga seda trendi muuta, kuid pidevalt on avalikus foonis olnud negatiivsed uudised, siis on seda ühe kampaaniaga väga raske mõjutada," nentis Jäärats.
"Ma ei usu, et Brexiti vastastel on mingit keskset teesi, sest inimesed, kes näisid uskuvat seda, et britid iseseisvalt suudavad rääkida välja paremad kaubanduslepped või EL on liialt bürokraatiat, on hakanud nüüd faktidega tegelema ning on avastanud, et see päris nii ikka ei ole," arvas Jäärats.
Ta märkis, et Euroopa Liidu pooldajate kampaania tundub negatiivse fooni valguses pigem propagandana ja mitte jätkusuutliku teavitusena, mis räägib asjadest positiivselt.
Esimese löögi saavad finantsturud
Jääratsi väitel reageerivad Brexitile kõige esimesena väärtpaberi- ja valuutaturud. "Eilegi jooksis meediast läbi teade, et Euroopa Keskpank on valmistunud avalduste tegemiseks ja vajadusel ka tegevusteks," selgitas Jäärats.
Samas toonitas ta, et tavaliselt inimestel pole kohe muretsemiseks põhjust. "Kodanikud ei pea kindlasti kaubandussuhete pärast muretsema. Üldine ebakindlus suureneb ja kindlasti suureneb ta selleks ajaks, mil otsustusprotess peaks pärast negatiivset otsust algama, kuid vahetu reaktsioon peaks avalduma vaid kapitali- ja finantsturgudel," arvas riigikantselei ekspert.
Seejuures ütles Jäärats, et isegi Euroopa Liidust lahkumise korral ei kao Suurbritannia Lääne-Euroopa rahvusvaheliselt areenilt mitte kuhugile, kuna saareriik kuulub peale Euroopa Liidu ka teistesse ühendustesse nagu NATO, G7 kui ka G20.
"Brexiti tulemusel väheneks nii Euroopa Liidu kui ka Suurbritannia mõjuvõim, kuid teistes suurtes rahvusvaheliste kehandites toimuvat selle referendumi tulemus ei mõjuta," kinnitas Jäärats.
Toimetaja: Allan Rajavee