Vaatlejate hinnangul ollakse kliimaleppe sõlmimisele väga lähedal
195 riigi läbirääkijad alustasid täna Pariisis kõnelusi rahvusvahelise kliimakokkuleppe saavutamiseks, et piirata ülemaailmset kliimasoojenemist kahe kraadiga tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes. Kliimakohtumise avamisele on saabunud 147 riigi- või valitsusjuhti. Vaatlejate hinnangul on läbirääkijad riikidevahelistest suurtest erimeelsustest hoolimata kliimaleppe sõlmimisele väga lähedal.
Paljud riigipead, sealhulgas USA president Barack Obama, külastasid ka kahe nädala taguste Pariisi terrorirünnakute toimumispaiku, et hukkunuile austust avaldada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kliimamuutustel on traagilistes sündmustes oma osa - kui Süüriat poleks kliimamuutuse tagajärjel tabanud aastaid kestev põud, poleks ka Süüria kodusõda ehk süttinudki ning ISIS-e esiletõus ja Pariisi terrorirünnakud jäänuks sootuks olemata.
Obama ütles Pariisis, et USA mitte ainult ei teadvusta kliimamuutust, vaid teeb omaltpoolt nii mõndagi, et seda pidurdada. "USA vähendab järgmise 10 aasta jooksul oma kasvuhoonegaasiheidet 26-28 protsenti alla 2005. aasta taseme," märkis ta.
Ehkki kliimaleppe mustand on 51 lehekülge tihedat teksti, mis kõik tuleb läbi vaielda, käib suurem osa vaidlusest selle ümber, kuidas 2 kraadi sihtmärk saavutada. Vaesed riigid on seisukohal, et rikkad peaksid rohkem panustama, rikkad juhivad tähelepanu, et tihtipeale on vaesed maad jällegi hoopis hullemad saastajad. Keskkonnakaitsjate meelest peavad pingutama nii rikkad kui vaesed, nii Lääs kui Ida.
"On väga oluline kuulata India presidenti Modit ja Saudi Araabia kuningat, et kas nad on valmis üleminekuks taastuvenergiale oma riigis," kommenteeris Greenpeace'i rahvusvahelise kliimapoliitika juhataja Martin Kaiser.
Ekspertide hinnangul pole 2 kraadi sihtmärk sugugi ideaalne, aga, rahvakeeli öelduna, ajab asja ära. Ühe kraadi võrra on maailma keskmine õhutemperatuur juba tõusnud ning veel poolekraadine tõus on vältimatu. Seega käib vaidlus tegelikult poole kraadi ümber. Kui temperatuuritõusu õnnestub kahe kraadiga piirata, toob kliimamuutus ikkagi kaasa kõikvõimalikke ebameeldivusi, ent otseselt katastroofilised tagajärjed suudetakse ära hoida.
"Suurim oht ei ole, et me sihime liiga kõrgele ja ei saa pihta. Suurim oht on, et me sihime liiga madalale ja saavutame sihtmärgi. Seepärast vaadakem kohe kõrgemale, et võiksime vähemalt pühenduda sellisele eesmärgile, sest siin, Pariisis, otsustame me planeedi enda saatuse," rääkis Prantsusmaa president François Hollande.
Juba eelmisel kliimakohtumisel, 2009. aastal Kopenhaagenis, lepiti kokku, et vaestele riikidele antakse toetust 93 miljardi euro ulatuses, et ka vaesemates maades oleks võimalik kasvuhoonegaasiheidet vähendada. Kust see raha täpselt tuleb ning kuidas seda jagada, selgub aga alles nüüd Pariisis.
Fotod kohtumiselt: Ave Tampere/Valitsuse kommunikatsioonibüroo
Toimetaja: Laur Viirand