Briti sukelduja usub, et "natside kuld" lebab Läänemere põhjas
Briti sukelduja Phil Sayers usub, et tal õnnestus tuvastada Läänemerest Poola ranniku lähedalt 45 sügavuselt objekt, mis on olnud aastakümneid üheks aardeotsijate suuremaks unistuseks.
Nimelt on Sayers veendunud, et kui Nõukogude Liidu allveelaev lasi 1945. aastal põhja Saksa transpordilaeva MV Wilhelm Gustloff, läks koos laevaga põhja ka Natsi-Saksamaa juhi Adolf Hitleri kallihinnaline kullalaadung. Seni on arvatud, et "natside kuld" võib asuda kuskil maha jäetud salajases punkris või asuda mõnes tunnelites kadunuks jäänud rongis, vahendasid Soome rahvusringhääling Yle ja Briti kõmuleht Daily Star.
Briti harrastusajaloolase järeldused põhinevad transpordilaevalt eluga pääsenute väidetel, mille kohaselt oli enne saatuslikku reisi toodud laeva pardale ka kullakaste. Väidetavalt oli kastides kulda kokku umbes kolm tonni. Kaasaegse hinna kohaselt maksaks selline kogus kulda umbes 117 miljonit eurot.
MV Wilhelm Gustloffi põhjalaskmise tagajärjel kaotas elu ligi 9500 inimest, sest laev oli täis Punaarmee eest taganevaid põgenikke. Tegemist on mereliikluse ajaloo suurima ohvrite arvuga, näiteks oli Wilhelm Gustloffi tragöödias hukkunuid kuus korda rohkem kui Titanicu katastroofis.
MV Wilhelm Gustloffilt pääses eluga umbes 1200 inimest, nende seas ka tollal 17-aastane radist Rudi Lange, kes on hiljem kinnitanud, et nägi salapäraste kastide öist pardale toimetamist, sest oli just sel hetkel tekile suitsetama tulnud.
"Siis ta veel ei teadnud, mis nendes kastides oli. See selgus tema jaoks alles 1972. aastal, kui ta kohtus ühe teise ellujäänuga - valvuriga, kes oli kastide sisuga kursis," selgitas Sayers.
Sayers sukeldus MV Wilhelm Gustloffi vraki juurde esimest korda juba 1988. aastal. Näiteks oli tükkideks purunenud laeva mõnede akende ees trellid ning Briti sukelduja usub, et sellises ruumis veeti kallihinnalist lasti. Algselt mingeid trelle laeva akendel ei olnud, sest laev oli algselt ehitatud luksulikuks reisilaevaks.
Sõja lõpus puhkenud paanika tõttu oli MV Wilhelm Gustloffi viimasel reisil inimesi lubatust kümme korda rohkem. Suuremale osale neist sai laev ka hauaks. Seetõttu on laeva vrakk ka mereõiguse alusel määratletud hauapaigana ning sukeldumine selle juurde on keelatud.
Reaalsuses on aga lisaks Sayersile käinud vraki juures sukeldumas ka teisi inimesi. Näiteks üritati 2004. aastal seal hauaröövi korda saata.
Samas rõhutas Sayers, et kui laevas ka on tohutu kogus kulda, siis selle kättesaamine ja pinnale toomine oleks aardeküttide jaoks üsnagi võimatu ülesanne. "Ükskõik, mis seal laevas ka pole, poleks hauaröövlite jaoks mingi pisike töö," nentis ta.
MV Wilhelm Gustloffi ajaloo ja saatusega saab tutvuda laevale pühendatud muuseumi veebilehel (seotud uudised on leitavad käesoleva artikli lõpust - Toim.).
Möödunud aastast saadik otsiti Poolas Wałbrzychi lähedal asuvatest maa-alustes tunnelitest kadunud "natside kullarongi", kuid mingeid tulemusi otsingud ei andnud. Küll aga said teemal pikka aega silma peal hoida kohalik ja rahvusvaheline meedia. Samuti kosus märgatavalt piirkonna turismitööstus.
Toimetaja: Laur Viirand