Strelkov kritiseeris Kremlit Savtšenko vabastamise eest

"Donetski Rahvavabariigi" endine kaitseminister Strelkov (Foto: Reuters/Scanpix)
26.05.2016 14:51
Rubriik: Välismaa

Nn Donetski Rahvavabariigi endine "kaitseminister" ning üks Donbassi võitlejate kunagisi liidreid Igor Strelkov kritiseeris teravalt Kremli otsust Ukraina õhuväelane Nadia Savtšenko välja vahetada.

"Üldiselt on selline mulje, et [Vene pool] ei suuda algset probleemi lahendada ning oma otsustusvõimetust üritatakse maha vaikida või varjata mingite väikeste kokkulepetega. Moraalsest vaatevinklist oli vangidevahetus täiesti ebavõrdne. Ma saan aru, et oli vaja vabastada kaks meie sõjaväelast. Paraku ei tähenda nad venelaste jaoks midagi, kuid Savtšenkot esitletakse Ukrainas kui rahvuskangelast, kes võitles Venemaa vastu ja keda Ukraina hätte ei jätnud," selgitas Strelkov gazeta.ru-le ja lisas, et Ukraina võimud saavad nüüd stiimuli "Savtšenko-suguseid veelgi rohkem aretada".

Strelkov rõhutas, et tema arvates tegid Vene võimud nüüd sammu tagasi, sest omal ajal öeldi vangi langenud sõjaväeluurajatest lahti. Kiiev aga midagi sellist Savtšenko puhul ei teinud.

"Seega vahetusest saadavad dividendid on väga erinevad. Ukraina kasutab Savtšenko vabastamist pseudopatriootliku hüsteerikalaine tekitamiseks, kuid Vene võimudele ei jää sellest praktiliselt midagi kätte," sõnas ta.

Putin põhjendas Savtšenkole armu andmist "humanistlike kaalutlustega"

President Vladimir Putin kohtus eile Kremlis Igor Korneljuki ja Anton Vološini sugulastega. Vene ajakirjanikud Korneljuk ja Vološin said surma Ukrainas ning Vene võimud süüdistasid just Nadia Savtšenkot selles, et ta põhjustas miinipildujatule korrigeerijana meeste hukkumise. Nii Savtšenko kui ka Ukraina võimud on selliseid süüdistusi alati eitanud ning advokaadid on juhtinud tähelepanu, et Savtšenko oli meeste surma ajal juba vangistatud.

Varem teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, justkui oleks Putin andnud Savtšenkole armu just seetõttu, et seda palusid Korneljuki ja Vološini lähedased.

Putin selgitas kohtumisel, mida näidati ka Vene televisioonis, et sellised otsused on tingitud eelkõige humanistlikest kaalutlustest ja lootusest, et need sammud aitavad kaasa vastasseisu vähendamisele konfliktitsoonis ning võimaldavad vältida edaspidiseid õudseid ja mittevajalikke ohvreid.

Vangidevahetust oodati juba pikemat aega

Eile leidis aset kauaoodatud vahetus Ukraina ja Venemaa vahel.

Ukraina president Petro Porošenko andis armu kahele Donbassis vangi langenud ja terrorismis süüdi mõistetud Vene sõjaväeluurajale - Jevgeni Jerofejevile ja Aleksandr Aleksandrovile. Venemaa president Vladimir Putin omakorda andis armu Ukraina õhuväelasele ja rahvasaadikule Nadia Savtšenkole.

Kuigi erinevates meediaväljaannetes räägiti vahetusest juba alates hommikust, kinnitasid Porošenko administratsioon ja Kreml selle toimumist alles pärastlõunal. Savtšenko toodi Ukraina presidendi ametilennukiga Doni-äärsest Rostovist Borõspoli lennuväljale, Aleksandrov ja Jerofejev aga toodi Vene lennukiga Kiievist Vnukovo lennuväljale. Väidetavalt tõusid lennukid õhku täpselt samal ajal.

Venemaa ajaleht Kommersant kirjutas, et lõplik kokkulepe, mille kohaselt vahetatakse Savtšenko kahe Vene sõjaväeluuraja vastu, saavutati alles eile toimunud telefonikonverentsil. Läbirääkimised leidsid aset nn Normandia formaadis ehk Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa osalusel. Kokkuleppe sõlmisid Porošenko ja Putin isiklikult.

Sellest, et Savtšenko võidakse Vene eriväelaste vastu välja vahetada, on meedias räägitud juba pikemat aega. Sellekohase ettepaneku tegi president Porošenko kohe pärast seda, kui Vene kohus Rostovi oblasti Donetski kohus 22. märtsil Savtšenko süüdi mõistis ja talle 22 aastat vabadusekaotust määras.

Vene eriväelased on öelnud, et ise pole nad erru läinud

Ukraina võimude kinnitusel olid kapten Jevgeni Jerofejev ja seersant Aleksandr Aleksandrov Vene kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) eriüksuslased, kes langesid eelmise aasta mais Luganski oblastis Ukraina relvajõudude kätte vangi. Ukraina julgeolekuteenistuse SBU andmetel on GRU üksused rotatsiooni korras Ida-Ukrainas tegutsenud alates 2014. aasta aprillist.

Moskva väitel oli aga tegu endiste sõjaväelastega, kes on Ukrainasse sattunud tavaliste kodanikena. Samas tunnistasid mõlemad mehed Kiievi sõjaväehaiglas ajakirjanikele, et ise pole nad erru läinud, ning imestasid, miks Venemaa relvajõud neist sellisel viisil lahti ütlesid.

Käesoleva aasta aprillis mõisteti Jerofejev ja Aleksandrov Ukraina kohtus süüdi terrorismis ning neid karistati kokku 14-aastase vanglakaristusega.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus