Analüütik: Erdogan nägi peaminister Davutoglus ohtu enda huvidele

Video
Tarmo Maiberg
9.05.2016 21:59
Rubriik: Välismaa

Türgi poliitikaanalüütiku sõnul tõrjus president Recep Tayyip Erdogan peaminister Ahmet Davutoglu võimu juurest seetõttu, et nägi valitsusjuhi isiklikke suhteid EL-i ja USA-ga kui ohtu enda huvidele. Ehk riigipea andis mõista, et tema näol on tegu Türgi ainsa poliitikuga, kellega Läänel suhelda tuleb.

Arengud Türgis teevad meid murelikuks. Peaminister Ahmet Davutoglu teatas vaid päev pärast Euroopa Komisjoni raportit riigi viisavabaduse võimaluste kohta, et ei kandideeri enam valitseva partei etteotsa, mis tähendab, et tal tuleb lahkuda ka valitsusjuhi kohalt. Türgi opositsioon nimetab juhtunut paleepöördeks, mis kinnistab presidentaalse riigikorra. Ja see on see riik, millest hetkel, seoses põgenikekriisiga, sõltub ka Euroopa, vahendas ETV saade "Välisilm".

Euroopa Komisjon tunnustas kolmapäeval Türgit edusammude eest viisavabastuse saamiseks, kuid nõudis veel viie kriteeriumi täitmist seitsmekümnekahest. Korruptsiooni vältimine, andmekaitsereeglite ühtlustamine Euroopa omaga, koostöölepe Europoliga, kohtualane koostöö ja siis terrorismi seadusandluse muutmine.

Neist viimane tähendaks terrorismi mõiste kitsamaks muutmist, kuid Ankara tõlgendab oma seadust vabalt, et saaks võidelda äärmusluse vastu - inimõiguslaste hinnangul aga valitsust avalikult kritiseerivate inimeste vahistamiseks.

"Euroopa Liit ütleb, et tühistab viisad ja see on tingimuseks. Mul on kahju, kuid me lähme oma teed, teie minge oma teed. Leppige, kellega saate kokku leppida," teatas seepeale Türgi president Recep Tayyip Erdogan.

Juba kardetakse, et Erdogan loobub Davutoglu sõlmitud leppest Euroopa Liiduga. Muidugi võiks president kaaluda, kas türklaste pahameel võimaliku piduritõmbamise pärast võiks kasvada vastumeelsuseks presidendi suhtes.

Erdogani tunnetust riigi, ja mitte üksnes tema kui riigijuhi rollist, peegeldab aga avaldus ühel äsja toimunud avalikul esinemisel.

"Islamistlik maailm vaatab Türgit ja Türgi vaatab teid. Tean, et kogu mu riik ja eriti mu vennad Malatiast, on minu selja taga, kui ma astun maailmale üksi vastu," rääkis ta seal.

Viisavabastuse ja liitumisläbirääkimiste jätkamise väljakauplemine ei olnud aga presidendi arvates piisavalt hea töö, mistõttu pidi peaminister Ahmet Davutoglu teatama kavatsusest enam mitte kandideerida parteijuhi kohale, mis tähendab automaatselt ka valitsusjuhi kohalt lahkumist. Nii mõnigi ajaleht pani peaministri foto juurde kirja "See polnud minu otsus".

"Erdogan ilmselt hindas Davutoglu isiklikke suhteid EL-i ja USA-ga kui ohtu enda huvidele. Davutoglu tahtis saada teiseks meheks Türgi hierarhias. Seetõttu sundis Erdogan Davutoglu lahkuma. Põhimõtteliselt saatis ta sõnumi EL-ile ja USA-le: "Olen ainus poliitik, kes on siin riigis võimul. Te peate minuga otse suhtlema. Pole ühtki teist meest Türgis"." selgitas poliitikaanalüütik Behlul Ozkan.

Opositsiooni hinnangul on Türgi demokraatia parlamentaarses vormis läbi ning ees ootab raske aeg autokraatse presidendi käe all.

"4. mail toimunud paleepööret ei tuleks vaadata kui parteisisest probleemi. See on 64. valitsuse kukutamine. Seega peavad kõik vabariiklased, demokraadid ja intellektuaalid, kes toetavad demokraatiat, paleepöördele vastu astuma," ütles Vabariikliku Rahvapartei (CHP) esimees Kemal Kilicdaroglu.

Türgi peaminister Ahmet Davutoglu jätkab oma tavapärast tööd, kuid mõistab hästi, et 22. mai erakorralisel partei kongressil leitakse talle asendaja. Poliitikas jätkamise nimel ei soovi ta otse presidendiga vastu minna.

"Hoian oma lojaalsussuhteid presidendiga viimse hingetõmbeni. Keegi ei ole kunagi kuulnud minult ühtki sõna presidendi vastu ja ei kuulegi. Tahan, et see oleks selgelt teada ja ma ei luba seda teemat kasutada. Meie presidendi, nii Türgi vabariigi presidendi ja minu võitluskaaslase, au on minu au. Tema perekonna au on minu au. Tema perekond on minu perekond," rõhutas Davutoglu.

Kõneldud on kahest peaministrikandidaadist, kes peavad viima ellu Erdogani tahet muuta riigikord presidentaalseks. Presidendiga on Euroopa Liidul kindlasti palju raskem jätkata kriteeriumite täitmise nõudmist, kui too ähvardab piiri taas vabaks lasta ja põgenikke üle piiri lubada.

Ning ühenduse siseselt kõlasid vastuhääled Kesk-Euroopast võimalikele leevendustele juba kolmapäeval.

"Viisavabastusrežiimi saavad need riigid, kes täidavad kõiki tingimusi ja kriteeriume. Oleks vastuvõetamatu olukord, kui Gruusia ja Ukraina saaksid viisavabastusrežiimi hiljem kui Türgi. See oleks vastuvõetamatu," märkis Ungari välisminister Peter Szijjarto.

Seni pole Türgi kohta midagi öelnud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, küll aga avaldas tema kantselei lootust, et põgenike tagasivõtuleping kehtib.

Ja mida saab öeldagi, kui alles reedel mõisteti Istanbuli kohus viieks aastaks vangi kaks ajakirjanikku riigisaladuste avalikustamise eest opositsioonilises ajalehes Cumhuriyet.
Ajaleht avalikustatus fotod, kuidas riiklik luureagentuur väidetavalt viis relvi Süüriasse kaks aastat tagasi.

Enne kohtuistungit oli peatoimetajat üritatud ka tappa. Peatoimetaja Can Dundar vihjas, et mõlemad rünnakud - nii kohtu- kui relvaga on presidendi kavandatud.

"Teame, et põhjus, miks need ohud, mis meid sel nädalal tabasid, ja kuulid, mis tulistati täna, on see, et meid on riigi kõige kõrgemalt ametikohalt näidatud sihtmärgina. Ja midagi pole teha, ei kao kahtlus, et kohtuotsuses võis mängida rolli just kõige kõrgemalt antud juhtnöörid," selgitas Dundar.

Apellatsiooniistungini on ajalehe peatoimetaja ja Ankara haru peatoimetaja vabad. Samal ajal kestab protsess, kus neid süüdistatakse seotuses terroristliku rühmitusega.

Muret tekitab Erdogani toonane lubadus, et peatoimetaja Can Dundar maksab selle eest ränka hinda. Ja ränk ongi olla peaaegu poolteist kuud üksikvangistuses enne istungit, põhjendamatult nagu leidis hiljem konstitutsioonikohus, kuid president ütles, et seda otsust ta ei tunnista.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Kinoklassika Televõrk (Network, USA 1976)
Täna 22:20

Satiiriline draama. Meisterlik satiir televisiooni moraalsest ja eetilisest allakäigust. Howard Beale on (fiktiivse) televõrgu UBS õhtuste uudiste ankrumees. Kui frustreerunud Beale paiskab otse-eetrisse oma enesetapumõtted, ootab teda alustuseks töökohalt vallandamine. Siis aga sekkub sündmuste käiku Diana Christensen, kes näeb Howardi hulluses võimalust kasvatada uudistevaatajate arvu. Kui kunagi olidki programmijuhtidel ideaalid ja eetilised tõekspidamised, siis nüüd asendab neid reiting, mis saab aga kasvada vaid siis, kui vaatajad just selliseid uudiseid tahavadki.

täna klassikaraadios

foto
Ooperiõhtu: Puccini “Manon Lescaut” Hollandist

Esmaspäeval 5. detsembril kell 19 esitleb Ooperiõhtu Hollandi Rahvusooperis tehtud hiljutist salvestust kuulsa helilooja lavateosest. Kangelanna ideaalid ja traagiline armastus põrkuvad. Kommenteerib Tiina Kuningas.

R2 aastahiti hääletus